pühapäev, 30. september 2012

L. Tolstoi "Anna Karenina" süžee lühikokkuvõte (põhjalik)


L. Tolstoi “Anna Karenina”
Süzee lühikokkuvõte.
Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada.
Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski – viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud.
Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise.
Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud.
Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtšev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu. Kitty kohtab seal ka Levini haiglast venda Nikolaid, kes samuti üritab sanatooriumis paraneda.
Levini poolvend Sergei külastab Levinit maal ja kritiseerib teda oma tööpostilt semstvonõukogus lahkumise tõttu. Levin selgitab, et ta tegi seda, kuna ta leidis selle töö olevat liialt täis bürokraatiat ja täiesti kasutu. Levin töötab entusiastlikult oma maavaldusel talupoegadega, kuid on frustreeritud nende vastuseisust põllumajanduslikele uuendustele. Ta külastab Dollyt, kes ahvatleb teda minema Kitty juurde, et nendevahelist suhet elustada. Hiljem kohtub Levin Kittyga ühel peol Oblonskite majas ning nad tunnevad vastastikust armastust. Nad kihluvad ja abielluvad.
Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt oma suhte, jäädes kokku. Anna kolib pere maakodusse, eemale oma abikaasast. Ta kohtab Vronskit tihti, kuid kui Anna jääb rasedaks, muutub olukord tõsisemaks. Vronski kavatseb astuda tagasi oma sõjaväepostilt, kuid tema endised plaanid välistavad selle.
Karenin tabab Vronski nende maakodus ning lõpuks nõustub lahutusega. Anna on sünnitusvaludes ning anub Kareninilt andestust ja äkitselt ta saabki selle. Karenin jätab otsustusõiguse Annale, kes hoolimata sellisest lahkusest ometigi ei kasuta võimalust lahutuseks. Selle asemel läheb ta Vronskiga Itaaliasse, kus nad elavad mõnda aega täiesti eesmärgitut elu. Mõne aja pärast naasevad nad Venemaale, kus Anna satub ühiskonna halvakspanu alla oma truudusetuse eest. Anna ja Vronski võõrduvad, Anna tunneb kadedust Vronski üle, kes on ikka veel arvestatav ühiskonna liige, samal ajal kui tema istub kodus üldise halvakspanu all.
Abielu toob üllatuse Levinile, seahulgas mõistab ta oma vabaduse vähenemist. Kui Levinit kutsutakse külla tema surevale vennale Nikolaile, nõuab Kitty kuni lõpuni välja, et ta saaks kaasa tulla. Lõpuks Levin nõustub. Iroonia mõttes on Kitty Nikolaile rohkem abiks kui Levin, lohutades teda suuresti tema viimseil elupäevil.
Kitty avastab, et ta on rase. Dolly ja tema perekond ühinevad Levini ja Kittyga Levini maakohta terveks suveks. Stepan kutsub sinna oma sõbra Veslovski, kes flirdib Kittyga; see lõppeb sellega, et Levin palub Veslovskil lahkuda. Dolly otsustab külastada Annat ja leiab ta eest väljastpoolt särava ja õnnelikuna. Dollyle avaldab muljet luksuslik maakodu, kuid teda häirivad suuresti Annale une saamiseks vajalikud rahustid.
Levin ja Kitty kolivad Moskvasse et oodata oma lapse sündi ja neid rabab linnaelu kulukus. Levin teeb lühikese reisi provintsidesse, et võtta osa tähtsatest kohalikest valimistest, kus saavutavad võidu noored liberaalid. Ühel päeval viib Stepan Levini Annat vaatama, keda Levin polnud kunagi kohanud. Anna võlub Levinit, kuid tema edukus Levini võlumisel ainult suurendab Anna vastumeelsust Levini vastu. Samal ajal sünnitab Kitty poja. Levinit täidavad vastakad tunded poja suhtes. Stepan läheb Peterburgi et leida kerget tööd ja et veenda Kareninit andma Annale kord lubatud lahutus. Karenin keeldub.
Anna tülitseb Vronskiga, süüdistades teda oma ema Annast tähtsamaks pidamises ja tehes plaane maalesõiduks. Vronski püüab olla leebe ja vastutulelik kuid Anna viha ei lahtu. Kui Vronski lahkub ametiülesannete täitmiseks, on Anna piinatud. Ta saadab Vronskile telegrammi, kus kutsub teda võimalikult kiiresti koju ning lõpetab selle tugevalt vabandava noodiga. Meeleheites jätab Anna Dollyga hüvasti ja naaseb koju. Ta otsustab kohtuda Vronskiga rongijaamas peale ametiülesande täitmist ning sõidab pooleldi meeltesegaduses kohale. Rongijaamas, lootusetusest ja rahvahulgast segadusse aetud ja sõge, viskub Anna rongi alla ja sureb.
Kaks kuud hiljem avaldatakse lõpuks Sergei raamat, peaaegu ilma mingi positiivse vastukajata. Sergei surub oma pettumust maha, ühinedes patriootliku vastuseisuga mitmeid slaavlasi oma võimu all hoidvale Türgile. Sergei, Vronski ja teised suunduvad rongiga Serbia poole, et olla abiks. Levin suhtub intsidenti skeptiliselt.
Kitty hakkab muutuma murelikuks Levini sünge tuju tõttu. Viimane on süüvinud elu mõtte küsimusisse, kuid tunneb ennast suutmatuna neile vastata. Ühel päeval ütleb üks talupoeg talle, et elu mõte ei seisne mitte kõhutäitmises vaid Jumala teenimises ja headuses. Levin võtab selle nõuande vastu jumaliku märgina ja tema elu on äkitselt täidetud usuga. Hiljem selsamal päeval otsivad Levin, Dolly ja Dolly lapsed varju äkilise äikesetormi käest ning avastavad et Kitty ja Levini noor poeg on ikka veel väljas. Levin sööstab metsa ning näeb suurt tamme, mille murrab välk. Ta kardab halvimat, kuid tema naine ja poeg on siiski terved. Esimest korda tunneb Levin tõelist armastust oma poja vastu ja Kittyl on hea meel. Levin mõistab, et elu mõte on heas, mida ta suudab sinna sisse panna.

1 kommentaar:

  1. Kahju sellisest abielurikkumiste segapuntrast. Pole mõtet elu keeruliseks elada, vaid abielluda ja sellele ühele ustav olla. Aga elumõte ei seisne tõesti mitte kõhutäitmises, vaid Jumala teenimises ja headuses!

    VastaKustuta