pühapäev, 14. oktoober 2012

Karl Ristikivi "Tuli ja raud" sisukokkuvõte (põhjalik)



I peatükk  1885

1-2 ptk. vahel on 14 aastat. Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus(Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees.
Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd.
Abielluvad. Elavad kusagil hurtsikus häda pärast ära, siis saab sepp kõrtsis peksa ja Jüri saab uue töökoha, laps sünnib, poiss- Mart. Kolivad maal igal pool ringi, lõpuks lähevad ära linna ,kui Mart 3 a. Raskused naabritega. Eeva arg ja ei julge vastu hakata naabri mutile, kes koridori pliiti valitseb. Saavad Jüriga uue lapse, tütre, Anni. Plika sureb tikkudega end põlema pannes. (2 aastat vana.)
Kolivad uude majja, samad naabrid . kõrval on vabriku ehitus kusagil, kuhu lõpuks Jüri tööle läheb. I ptk. lõpuks on Eeva argus kadunud ja sõnavara täienenud. Ta on oma meest löönud ja ise lüüa saanud. Ta on nüüd tugevam ja teab ,et on veel ilus naine, uusi riideid kandes meeldib paljudele. Teeb seda salaja.
Jüri hakkab vahepeal jooma, siis lõpuks ei viitsi enam oma välimuse eest hoolt kanda ja on niisama karvane. Aga joob vähem. Salapärases vabrikus toodetakse hauariste jm.

Tegelased: Jüri-20a(27 a (vanamees))
Eeva 18-19 ?
Mart, Anni
Miku-16 a. poiss saaremaalt ( mihkel lepp),  hiljem sõjaväkke pannakse ja sealt tulles on ta täismees, otsib ehituse peal tööd, aga ei saa
Markus- mängis lõõtspilli pidudel
Eedu- kõrtsmiku tütar, sebib Jüriga
Virtin- köögitädi
Männi noorik- varastas liha ja kartuleid keldrist
Puraski naine-  kakles Eevaga pliidi pärast.
Heinrich Reeberg -saksa härra ,kes Eevat nillis
Prossi noorik- andis Eevale kübara
Selja- voorimees, kes Annit sõidutab, kui Jüri talle raha annab ja hiljem norib Jüri
Sepp, sepa naine, kõrtsi rahvas, linnarahvas, külaelanikud Metskülas ja Kallasmaal


II vaatus  (1899- u. 1909 ­mainitud.)

Jüril ja Eeval on olnud juba 4 last – 2 tütart on mõlemad ära surnud. Viimasena sünnib juurde Hermann.(1900)
Tegelaseks põhiliselt Mart, kes lõpetab kooli (13) ja ei taha edasi õppida, tahab lukussepaks minna tööle. Lõpuks läheb, joovad Jakobiga bossi viina ära, tuleb pahandus.
Eeva ja Jüri vahel on tüli, prossid lähevad ära, uued naabrid on Tähvre oma naisega, kellega Jüri kord tänaval kohtus ja kellele oli raha andnud. Eeva kuuleb naistelt ,et Anni on niisugune naisterahvas ja märkab ,et Jüri end ilusamaks on hakanud tegema. Jüri tegelikult Eeva pärast pingutab, kardab teda teisele kenamale mehele kaotada, aga Eevale ei räägi midagi. Too arvab, et Jüri paneb kõrvale ja hakkab teda jälgima. Lõpuks räägivad asjad selgeks. Eeva kakleb Anniga ja Anni ütleb Jürile, et enam nad kohtuda  ei või ,muidu Eeva lööb ta maha. Lepivad Eeva ja Jüri ära.
Mart on juba 18, lõpetab leerikooli ja tahab ja lukussepa ameti maha panna, et masinistiks minna tööle vabrikusse. On suur leeripidu tema juures. Naisi ta ei vaata, ei salli neid. Kohtub Augustiga ,kes annab talle leeripäeval salajase kuratliku raamatu.
Leeri kingitusena saab 3 samasugust lauluraamatut, teised tahtsid ka sama kinkida, aga ei olnud raha piisavalt. Mihkel( saaremaa Miku) , hakkas Anniga liini ajama ja Tähvre virutas Annile kõigi ees 2 korda käega näkku. Pidu lõppes sellega, Mart oli õnnelik, et pidu läbi  lõpuks.
Laasmanni eide poeg Oskar tuleb Peterburist koju, on mässumeelne ja kaasab ka Mardi sinna.
Mart ja Jüri räägivad, et keiser tuleks maha võtta ja uus valitseja vaja panna, tuleb streik, Jüri ei osale ja ei lähe ka koosolekutele. Mart ei ole mässumeelne, ta ainult huvi pärast jälgib ,mis toimub.
Tulevad revolutsioonid ja streigid  vabrikutes. Jüri ei lähe kaasa, aga Mart on mässumeelne ja käib salaja rahvaga kokku saamas. Jürile pakutakse rohkem palka ja paremat tööd, kui ta teiste järele nuhib. Jüri ei ole nõus.
Laasmanni Herta armub Marti ja üritab teda ka ennast armastama panna. Mart aga on huvitatud vaid Hildast, kes on ka mässumeelne, kuid nad on ainult sõbrad, armastust ei ole. Mässajad nõuavad „vabadust” ja et vangid vabaks lastaks. Laasmanni Oskar pandi ka kroonu poolt vangi. Kui vangid vabaks saavad on samal õhtul huupi tapmine tänavatel ja majades, sihitakse Tähvre Annit , aga pihta saab hoopis Laasmanni Herta.
Otsitakse Marti, aga see juba kodus. Toimub revolutsioon rahva eestvedamisel. Tähvre ja teised mässulised lähevad maale mõisasid põletama, hiljem põgeneb Tähvre Soome ja kutsub ka naist järgi, aga Anni läheb villavabrikusse tööle.
Mart tuleb Venemaalt tagasi, oli meister seal. Kodus hakkab sehkendama Adeelega, kes on ka „niisugune tüdruk.”. Liine ja Köögi- Tiina levitavad Adeele kohta kuulujutte. Mart käib Adeele kätt palumas, enne kirjutab raamatust maha talle armastuskirja, Adeele vastab samuti raamatust maha kirjutatud kirjaga. Tal on palju peikasid, ühel on suva, kui Adeele temaga ei jää, teine pakub end armukeseks, kui Mart pikal teekonnal on ja Adeelel igav on. Adeele on neis pettunud. Adeele ei meeldi alguses Eevale, kuid   Mart ja Adeele lõpuks abielluvad, Mart läheb vedurijuhiks tööle, on seal 3 aastat tööl, saavad vahepeal poja, Ilmari. Kolivad vanematega kokku suurde korterisse. Mart on teel koju, pole juba 1,5 aastat korralikult kodus saanud olla juhtub õnnetus öösel  ja rong sõidab rööbastelt maha, ta saab surma II peatüki lõpus.



III peatükk

Algab sellega, et Adeele nutab oma surnud meest( Marti) taga ja laulab last magama. Anni ja Adeele on suured sõbrannad nii kaua , kuni lähevad riidu, Anni räägib külajutte, et Adeelel uus peigmees. Tähvre kirjutab naisele, et tuleb varsti koju ja Anni ajab Miku ära, see läheb laeva peale tagasi tööle. Adeele lõpuks tunnistab, et tal uus kavaler, kes teda kosida tahab, Loorentson.
Tähve tuleb koju lõpuks ja laseb oma naise uue armukese ja ka peale seda enda maha, Miku lahkub juba ammu enne seda merele. Tema pääseb, Anni ka.
Põhitegelaseks on Herman, kes üles kasvab, 7-16.a.  Temaga on palju pahandusi, ta seob oma sõpradega ühe poisi puu külge kinni, too on veel haige ka, ja peavad tema üle kohut. Selle eest visatakse ta koolist välja, isa peab ta koolist ära võtma, muud ei jää üle. Läheb tööle Hansteni juurde kauplusesse.(klaas- ja kivinõud),mingi 9-10a.
Adeele on õnnetu oma uue mehega, see ei salli Ilmarit üldse. Adeele tahab endale aina uusi asju osta, poisist on tal suhteliselt poogen. Ilmar võtab ühel päeval kätte ja jalutab vanaisa Jüri juurde vabrikusse, millest jääb talle halb mälestus. Ta ei taha sinna enam kunagi tagasi minna. Ilmar on põhiliselt Eeva-Jüri juures ja koju ei taha minna. Kui poiss suurem on ,siis hakkab emal kodus tihedamini külas käima, aga väiksena mitte.
Ilmar on tark poiss, ta kuulab tähelepanelikult ja teeb plaane. Loorentson tunneb ,et söödab seda poissi tühja ja et talle ei jää sellest muud, kui tänaval öeldakse, et ta seda lasterahalise toetuse pärast teeb ja tegelikult poissi piinab kodus. Tal on hea meel ,et Mart rongiõnnetuses surma sai ja ta hõõrub Ilmarile seda ka nina alla. Adeele soovib sel hetkel, et see surnu oleks hoopis Loorentson.
Eeva ja Jüri võtavad kassi endale, nimeks panevad Krants. Teenib nime auga välja.
Algas sõtta võtmine. Laasmanni Henn võetakse ka(imelik natuke), Herman tahab ka sõtta minna. Saaremaa Miku tuleb laevaga mere pealt ja ahvatleb  ja Hermanni merele minema. Herman veenab vanemaid, et nood tal minna laseks. Lastakse, Eeva paneb raamatu vahele 5 rublase igaks juhuks. Ütlevad veel ,et raudteesõit viis ühe, laev teise, kolmas peab siis lennuteed minema.
Pühitsevad oma kuldpulma. Enam ei mõtle oma majast kusagil maal, kõik on nii kalliks läinud. Säästavad küll raha, aga tulutult. Herman saadab kirja, et tervis halb ja tuleb koju, on 16.a. Tal on seljal sinikad ja suured sügavad haavad jne. kahjustused, kuid perele räägib, et arst oli keelanud vanni võtta, süda ja kops haige. Eeva näeb magava Hermani haavu. Ei räägi midagi.
Aasta on 1915. Suured rahutused vabrikus, Jüri pannakse etteotsa rääkima, ta loobub. Vabrik läheb venemaale. Jüri töötu. Viiakse jälle sõdureid. Ka Uulbergi poeg viiakse, teisigi tuttavaid. Vene võidukad väed koos eesti noortega taganevad, on kaotamas. Ilmar ütleb tähtsalt, et ea see sõda enne ei lõpe ,kui mina seda ei lõpeta.
Hermas läheb tööle õmblustöökotta. Kaastöölised on Sibul ja Hakkaja, kes näevad välja nagu kaxikud. Talle hakkab see meeldima.
Kõikjal Tallinna linnas on üleval üleskutsed sõdima. Eesti iseseisvub. Mujal käib sõda. Herman läheb ka sõdima, saab aukõrgendust. Tuleb aasta või rohkema pärast tagasi koju puhkama ja varusid täiendama, kuid ei plaanigi tagasi minna. Tahab jooksu pista välismaale mõne laevaga. Ema ja isa ei kiida heaks, jäävad ju naerualuseks. Herman ei taha enam tappa. Nii sai ta oma ametikõrgenduse. Palub emalt-isalt raha, kuid neil pole. Läheb sõtta tagasi. Saab vigastada, jalast, lonkab. Tuleb koju. Saab oma sõjas olemise eest maja Kallismaal. Ilmar streigib selle vastu, tal pole seal midagi teha.

Prossid tulevad venemaalt tagasi, on vaesemad, kui enne ja paluvad öömaja. Eeva kardab, et neil kirbud, paneb maha magama.

1922 saavad talu jõe kaldal. Nimeks tahab panna Viinamäe, sest vana viinatehas on ka nende maal. Tahab, et Ilmar peremeheks oleks, sest tema lombakas ja Jüri liiga vana.
Tahab võtta sulase ja talutüdruku. Lähevad kevadel maad vaatama. Kõik on muutunud ja vanu inimesi on vähe järele jäänud, tuttavaid. Plaanivad maja ehitust ja kuidas kõik olema hakkab. Ilmar tahab igale poole elektrijaamu ehitada, et kogu maa elektrit täis oleks. Tagasi rongijaama sõidavad autoga, mille Herman kaupleb. Korteris tunnevad kodu hõngu, aga tahavad ikkagi maale elama saada. Aasta pärast on ehk maja ka valmis. Ilmar lubab suvitama tulla, kui häärber ehitatakse. Jüri tahab tavalist talumaja.

IV peatükk

Jüri käib Hermanile peale, et see talumaja ehitama juba hakkaks, loomad ka vaja muretseda veel jne. Herman on alguses vait , aga varsti ütleb, et müüs maalapi maha ja kolib Ameerikasse. Vanemad on vihased. Eeva nutab poja ära minemise üle ja Ilmar kassi( krants) surma üle. Loorentson ja Jüri saavad teada, et tuleb koondamine vabrikus ja mõlemad tahavad teisest lahti saada. Jüri vallandatakse liigse vanuse pärast.(58). Venemeelsed jäetakse ka tööle edasi. Herman lahkub laevaga. Vanemad mõtlevad, et jälle saada teda laevale, arvasid, et sõjas kaotavad ta nii kui nii.. Ilmar ütleb, et tema siis igaks juhuks sõidab edaspidi trammiga.
Tuleb jälle Reeberg, kes tahab koos teiste investoritega uut metallitööstust üles ehitada vana Flossi vabriku asemele. On tähtsad läbirääkimised. Avatakse vabrik a/s Kalevi metallivabriku nime all. Kuulutus lehes, Jüri läheb sinna tööle tutvuste kaudu.
Ilmar käib gümnaasiumi viimases klassis ja tahab edasi tehnikumi minna inseneriks õppima. Käib kooli kõrvalt tööl. Herman kirjutab Ameerikast. Tal olid rasked ajad, 4 aastat on möödunud. Ta nüüd jumalakartlik inimene ja võttis naise Mary, poeg George( Jüri järgi pandud ing. Keelest) . Tema nimi on nüüd Harry Bellis Sevell. Saadab neile 5 $ ,nende rahas see 1800marka. Ilmarit noritakse olematu tüdrukuga ja ta ootab teda kino ees, läheb hoopis filmi vaatama (2x). Pärast sõprade peale vihane. Läheb tantsutundidesse, uusi kingi ja saapaid vaja. Raha pole vanavanematel. Vana Herman tahab teha Ilmarist enda pärija. Sureb oma vabriku platsil ringi kolades. Vabrik läheb pankrotti ja suletakse. Jüri saab tööd öövahina ,lubatakse , et pärast saab vana töö tagasi, aga jääbki öövahiks. Noori töölisi palju. Ta on 62 juba.  Vabrik läheb uuesti käima, uued töölised. Vanu enam pole. Uus raha tuleb ka, kroon. Jüri tahab säästetud raha eest maja osta, käis juba krunti vaatamas , aga Ilmar tahab 2 aastaga kooli läbi saada, aga tööl käia ei saa, Jüri peaks teda üleval pidama.
Adeele on vähihaige ja haiglas. Ilmar käib teda vaatamas. Tal on ka uus kavaler, sest Loorentson suri ära. Tema nimi on Sagarski.
Jüri tunneb ,et hakkab vanaks jääma, habe on hallik läinud ja kondid valutavad, kuivab kokku, kui tööd ei tee enam.
Hermanil Ameerikas on nüüd ka kaks tütart( Mabel, Evalyn) , saadab perekonnast pildi ja raha.
Ilmar käib koolis ja armub Ellen Rehepappi, kes on tema sõbra õde. Nad otsustasid abielluda kohe, kui Ilmar saab kuhugi elamispinna. Ellen toodi koju vanavanematele näidata, teatati abiellumisest. Kolisid oma elamisse.
Ilmar tuleb Inglismaalt koju ja tal on ka 7 kuune poeg Jüri kodus ootamas.
Ellen tahab, et Eeva ja Jüri nende juurde suurde korterisse koliksid. Lõpuks kolivadki.
Kõik oma vana koli tassivad kaasa, mille eest Ilmar oli varem põgenenud. „muuseum” nagu ta seda kõike kutsus. Talle tegelikult ei meeldinud see lõhn ja see kola, mis vanavanematega kaasa tuli. Ta oli nüüd suur insener.
Jüri tähistas oma 70 a. juubelit. Tuleb lõpuks öövahi töökohalt ära.
Ilmar leiab lõpuks, et kodus ei ole enam midagi kütkestavat tema jaoks, naine käib tööl , on õpetaja jälle ja laps ei mõista veel rääkida, vanad inimesed askeldavad omaette.

1936
Ilmar kohtab uut armastust, ta on nüüd 27 a. Naise nimi on Viivi Järvemaa, kohtuvad maal. Viivi ei tea alguses ,et Ilmaril naine ja laps on, tahab ,et ta lahutaks. Lõpuks saab ka Ellen teada ja nõuab lahutust, lapse asjus ei suudeta kokku leppida. Jüri saab teada ja läheb pojapoega otsima. Tahab teda kepiga lüüa, aga kukub enne. Koju minnes mõtleb ,et ükski poeg ,kelle on üles kasvatanud, pole õigesti välja kukkunud.
Ilmari poja tahab õigesti üles kasvatada.
Eeva käib Paaglandi prouade juures pesu pesemas, aga ühel päeval jääb raskelt haigeks. Jüri ei saa enam öövahiks tagasi tööle ja Ilmari raha ka vastu ei võta. Herman ei ole ka ammu kirjutanud, arvab vist ,et vanemad surnud.
Jüri kohtab turul Saaremaa Mikku, kes on ka juba ligi 50 a. vana. Räägivad elust.
Eeva tervis halveneb veelgi ja arst ei anna enam lootust. Lõpuks sureb. Toimuvad matused, maetakse kallisse kirstu, mille jaoks on ammu juba raha korjatud neil. Riided on ka juba enne sõda ostetud, uhked. Naabrid imestavad ja samas on pahased, et neile lauda ei tehtud peale matust. Ilmar saab ta surmast alles peale matuseid teada lehe kaudu. Jüri ei taha temaga tegemist teha. Tahab ainult, et teda maetaks sinna kõrvale. Ilmar saadab oma armukese Viivi minema ja läheb koju tagasi oma naise juurde. Nad ei ole veel lahutatud. Ilmar on Jüri peale vihane.
Toovad Jüri enda juurde elama, sest ta on järsku haigeks jäänud. Ilmar ei taha temaga eriti suhelda, tunneb, et on talle võlgu, aga ei teagi ,mille kõige eest täpsemalt. Kui Ilmar tööl on , siis lõhub Jüri puid ja teeb teisi majapidamistöid, kui aga tervis lubab.
Elleniga on Ilmar ikka veel koos. Jüri sureb maikuu  esimestel päevadel. Ilmar avab selle kuulsa kasti, mida nad alati enesega kaasas tassisid ja leiab selle põhjast raudristi, mille Jüri oli lasknud endale teha. Ilmar ei suuda üksi seda valu südames kanda ja kutsub kõik kunagised Jüri tuttavad matustele. Ilmar saab aru, miks tema vanaisa oli olnud rauast südamega, nagu temagi, oli ta olnud üksi terve oma elu ja unistanud asjadest, mis kunagi ei teostunud. Nüüd mõistis Ilmar vanaisa , aga oli juba hilja talle seda öelda. Ellen loodab, et Ilmar hakkab nüüd ka inimese moodi tundma ja armastama. Ilmar vaatab oma poega ja läheb eluga edasi, lootuses, et väikesest Jürist saab tubli ja aus töömees.



Alfred Laasmann- Jüri töökaaslane, venemeelne.
Reeberg- u. 60 aastates mees, sai vennalt suure päranduse, tahab metallivabriku ehitada
Harry  Bellis Sevell – Hermani uus nimi Ameerikas
Mary Bellis- tema naine
George, Mabel, Evelyn- Hermani lapsed
Barbaara- väljamõeldud pruut Ilmarile ta klassikaaslaste poolt
Ellen Rehepapp- Ilmari naine
Jüri Säävel- Ilmari poeg.
Viive Järvemaa- Ilmari armuke

Karl Ristikivi "Õige mehe koda" sisukokkuvõte


„Õige mehe koda“
(Karl Ristikivi)

Tegevusaeg:
   u 1885-1935, Tallinn

Tegevuskohad:
   Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu),
   Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja.

Tegelased:
   Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei,        
   Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma,   
   Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe.

Süzee etapid e. sisu etapid:
  *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga.
  *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi 
    nimeks Jakob Kadarik.
  *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem.
  *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama.
  *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda 
    hoole alla, kasvatades teda kui oma poega.
  *jakob teeb ühel jõuluõhtul, Elsa Abneri sünnipäeval viimasele abieluettepaneku, kuid
    saab eitava vastuse.
  *Elsa armub Villem Kansveisse, kuid sellest ei tule midagi välja.
  *Frank Abnerist saab meremees, kuid ühel järjekordsel retkel haigestub ta ning sureb.
  *Peeter Abnerist saab kunstnik ning ta kolib välismaale.
  *Elsa abiellub Gustav Beckmanniga ja nad saavad poja, kellele panevad nimeks Rudolf.
  *Jakob soojendab suhteid Hedvig Abneriga, et abiellumise korral saaks ta kaubamaja
    omanikuks.
  *Gustav sureb ning Elsa kolib pojaga koju tagasi.
  *Elsa koju naasmine äratab Jakobis vanad tunded ning ta teeb Elsale uue
    abieluettepaneku, kuid saab taas eitava vastuse.
  *Elsa räägib isaga ning võtab Jakobi ettepaneku vastu.
  *Paul Abner sureb ja uueks kaubamaja juhiks saab Jakob.
  *Elsa ja Jakob saavad 6 last: Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter ja Roman.
  *P.Abneri Kaubamaja käib suure konkurentsi tõttu alla.
  *Enne oma surma ei taha Elsa Jakobit näha ja keegi ei saa aru, miks.
  *Lapsed loevad ema päevikut ning saavad teada, kuidas nende isa oli kaubamaja  
    juhatajaks/omanikuks saanud.
  *P.Abneri Kaubamaja põleb maha ning Jakob vahistatakse kahtlusalusena.
  *Villem saab kaubamaja platsi endale ja hakkab sinna uut maja ehitama.
  *Jakob saab süüdistustest vabaks.
  *Villem sureb ning maja ehituaw lõpetab tema kasutütar Ester Kruusimäe.
  *Valter saab teada, et tema kaksikvend Roman on surnud, ning ta otsustab mõneks ajaks
    ära sõita, et ennast uuesti leida ja venda leinata (olid väga lähedased).
  *Kadarikud saavad kindlustusraha ja rajavad uue P.Abneri Kaubamaja linna äärealale.
  *Ester Kruuimäe ja Paul Kadarik abielluvad ning Kadarikud saavad poe jälle vanas
    kohas avada.
  *Jakob kolib oma vanavanemate majja (kõik seal elanud on surnud ning Jakob pärib
    selle) elama, kuna see oli ainus koht, kus ta ennast veel koduselt tundis.

Käsitletavad probleemid:
  *Inimeste muutumine rikastumise ja võõra keskkonnaga kohandumise käigus.
  *Lahtiütlemine oma paremast minast.
  *Raskused ning kannatused, mida inimest elujooksul ootavad ning mida peavad nad
    ületama (nt: vanemate surm, ebaõnnestumine äris)
  *Ahnus.
  *Armastuseta abielu.

Ühe probleemi analüüs:
  Lugejale tundub algul, et Jakob tõesti armastas oma naist Elsat, kuna oli talle kaks
  abieluettepanekut teinud ning ei loobunud mõttest saada tema abikaasaks. Jakob, kes arvas, et
  Elsaga asja ei saa, otsustas viimase õe Hedvigi kasuks, kuid Elsa abikaasa surma tõttu tundis ta,
  et tema üks ja ainus on Elsa.
  Alles peale Elsa surma, kui lapsed ema päevikut loevad, tuleb päevavalgele, et Jakob oli
  inimestega manipuleerinud, et oma tahtmist saada. Arvates, et Elsat ta enam ei saa, hakkas ta
  Hedvigile külge lööma, et saavutada oma eesmärk saada kaubamaja omanikuks. Peale Elsa
  abikaasa surma pidi Jakob kiirelt tegutsema, et Elsa ellu uut meest ei tuleks. Ta otsustas oma
  plaanidest Hedvigiga loobuda, kuna viimane oli kole ning poleks arvatavasti kunagi abiellunud
  ning tema varandus oleks jäänud perekonda. Kuna Elsa isa, härra Abner oli raskelt haige ninh oli  
  vaja inimest, kes kaubamaja üle võtaks, sundis ta oma tütart Elsat Jakobiga abielluma, pidades  
  pere varandust tütre õnnest tähtsamaks. Loomulikult oli Jakob õnnelik, sest oli ta ju seda hetke
  juba tükk aega oodanud. Juhtuski nii, et Hedvig ei abiellunud kunagi ning Jakob sai äri üksi rahus
  ajada. Elsa tasus aga Jakobile tema alatu käitumise, soovimata teda näha enne oma surma. See
  käitumine avalikustas tema tõelised tunded ahne Jakobi suhtes.
  See näitab, et ahnusel ei ole piire ning inimene on valmis tegema kõik, et saada mida tahab.
  Jakobit ei huvitanud, et Elsa temaga abielluda ei taha. Tema mõtles ainult kaubamajast, mille
  heaks ta nii palju  oli andnud nig mida keegi teine peale tema enda ei väärinud.

Autori sõnumid:
  *Inimene ei abiellu alati armastusest, vahel võib põhjuseks olla ka raha ning oma unistuste   
   täitmine.
  *raha muudab inimest.
  *kuidas raha muudab inimese suhteid lähedastega.
  *elus tuleb ette olukordi, mis mõjutavad inimese psüühikale laastavalt nt:lähedaste surm,
   unistuste purunemine, süüdistused
  *kunagi naasevad kõik oma juurte juurde tagasi, kuna see on koht kus nad saavad tunda ennast 
   turvaliselt ja vabalt. See on koht kus sind ei kritiseerita, vaid võetakse sellisena nagu sa oled.
   Nagu öeldakse pole paremat paika kui kodu.

neljapäev, 11. oktoober 2012

Kuidas kirjutada kirjandit?


Kirjandus – Kirjandi kirjutamine

1. Pealkiri:
  • Pealkirja lõpus ei ole punkti.
  • Pealkirja võib lisada hiljem.
  • Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda.
Nt. „Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus

2. Moto:
  • Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva.
  • Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real.
  • Moto peaks peamõtet täpsustama.
  • Moto võib olla ladina keeles.

3. Sissejuhatus:
  • Sissejuhatus peab olema üldine.
  • Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist.
  • Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri.
  • Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena.
  • Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda.

4. Teema arendus:
  • Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-9 lauset.
  • Uus mõte algab uuelt lõigult.
  • Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala.
  • Lisada näiteid, tsitaate, aforisme.

5. Lõppsõna:
  • Lõppsõna peab olema üldine.
  • Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist.
  • Lõppsõnas ei tohi midagi korrata.
  • Enda tegevust ei tohi kommenteerida.
  • Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele.
  • Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti.










Tsiteerimine:
  • Vanasõna või aforismi tsiteerimine:
Nt. Taani vanasõna väidab: „Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta.“
Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
  • Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis):
Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.)
(„)Sul puudub sirav siht? – Eks mine
ja taipa, mis on aina tarbimine.(„)

Tüüpilised vead:
  • Oma tegevust ei tohi kommenteerida.
Nt. „Ma valisin selle teema, kuna…“
  • Sina isikut ei tohi kasutada.
Nt. „Kui sa…“
  • Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad.
  • Lühendeid ei kasuta.
  • Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega.
  • „Osad“ ei käi elusolendite kohta.
  • Vältida sõnu „asi“, „tegelt“, „värk“ jne…
  • Sulge pigem mitte kasutada.
  • Sidesõna ei alusta lauset.
  • Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem.
  • Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem.
  • Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord.
  • Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti.
  • Igas lauses peab olema tegusõna.
  • Võrdluses ei käi „kui“ ja „nagu“ ees koma.
  • Kaashäälikuühendite erandid:
  • Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž).
Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki
  • Liitsõna liitumiskohal.
Nt. Kristall+selge, kesk+kool
  • Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima).
Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss
  • Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.)
Nt. Kristall+ne = kristalne, portugal+lane = portugallane

Vigade märkimine:
  • | – Viga
  • × - Sõnakordus
  • √ - Midagi on puudu
  • ζ – Stiiliviga
  • F – Faktiviga
  • 1)2)3) – Sõnade järjestus pole õige

Kirjand "Mida hindan õpetajas?"


Mida hindan õpetajas?
Õpetajal, eriti algklasside õpetajal, on tähtis roll inimese maailmavaate kujunemisel. Õpetajaid on mul üheksa kooliaasta jooksul olnud palju, ning kõigi nende õpetusmeetodites on midagi erinevat. Meenutades aega, kui käisin Sitaveo-Tee Algkoolis, ütlen ma mõne õpetaja kohta „hea“ olenemata sellest, kas see aine tuli mul välja hästi või mitte. Õpetaja juures on palju aspekte, mida hinnates kujuneb temast üldine arvamus.
Õpetaja juures üheks tähtsaimaks omaduseks on kompetentsus enda poolt antavas aines ja oskus ainet lihtsalt seletada. Õpetaja ei tohiks lugeda maha õpiku teksti, vaid peaks suutma materjali seletada peast ning oma sõnadega ja näitlikult. See on tähtis nägemaks õpilaste reageeringut jutule ja selle edastusviisi vastavaks muutmiseks.
Oluline on, et õpetaja suudab tunni teha õpilastele huvipakkuvaks. See võtab küll tunniks valmistumise näol õpetajalt rohkem aega, kuid annab kindlasti parema tulemuse. Väga hea on, kui ülesannete ja jutu näitlustamise jaoks kasutatakse tänapäevaseid ja huvitavaid vahendeid.
Õpetajal peaks olema õpilaste hulgas autoriteeti, mis tuleks tal välja teenida õpilasi ainest huvituma pannes, mitte neid karistades. Omades autoriteeti, peaks ta siiski austama ja arvestama õpilaste arvamusi. Samas ei tohi ta olla ka liiga palju mõjutatav.
Kuna kõik õpilased ja kõik õpetajad on erinevad ei saa nad paratamatult kõik üksteisele meeldida. Kuigi mitmete tegurite puhul on lahenduseks kuldne kesktee, on siiski õpetaja omanäolisus ja positiivne õpetumisse suhtumine need, mis teevad temast hea õpetaja.

teisipäev, 9. oktoober 2012

H. Ibsen "Nukumaja" põhjalik kokkuvõte



RAAMATU ANALÜÜS
„Nukumaja“
               
1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust.
  Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada.
  Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda  ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning sõprade kitsas ringis elavnes muidu üksildane noormees peagi. Noor apteekriõpilane kirjutas epigramme, joonistas karikatuure; apteegi tagakambris toimusid tulised vaidluskoosolekud maailma asjade ja kirjanduse teemadel. Ibsen luges sel perioodil tohutu palju, samal ajal alustas ta kreeka ja ladina keele õppimist ning kirjutas eraõpetajale kirjandeid. Kaks neist on tänaseni säilinud:“Iseenda tundmaõppimise tähtsus“ ja „Tasu peitub töös eneses“. Sõprade ringis hakkas Ibsen tegelema ka luulega. 19-aastaselt avaldas ta oma esimesed värsid kohalikes ajalehtedes Brynjolf Bjarme pseudonüümi all. Sellest innustust saanud, katkestas Ibsen ka näitekirjandusega ning tema esimene näidend oli „Catilina“. Sõbrad olid teosest vaimustuses, kuid ükski teater seda oma repertuaari ei võtnud. Siis panid sõbrad raha kokku ja trükkisid „Catilina“  ise ära 250 eksemplaris. Oodatud vaimustus jäi puhkemata – raamatut õnnestus müüa vaid 20 eksemplari.
  22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe „Inimene“, kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid“. Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid (komöödia „Jaaniöö“, ümbertöötatud „Normannid“, ajalooline draama „Ostrati emand Inger“) kukkusid läbi. Publik ei oodanud sellist probleemidekäsitlust, nagu pakkus Ibsen. Pisut paremini võeti vastu rahvaluulemotiividele tuginev „Pidu Solhaugis“, kuid järgmist näidendit „Olaf Liljekrans“ tabas taas hävitav läbikukkumine. Ibsen oli tol ajal vaene nagu kirikurott.
  Ibsen oli oma kodumaa veendunud patrioot, kuid elu tolleaegses Norras oli kõike muud kui võitlus ideaalide eest – selle asemel laiusid kildkondlik võimutaotlus ning omakasu tagaajamine. Ibseni näidendid, mis õhutasid patriootilisi tundeid ja rahvuslikku uhkust, jätsid publiku külmaks. Kõige selle tõttu lahkus pettunud Ibsen 36-aastaselt Norrast vabatahtlikult maapakku – ta elas järgmised 27 aastat Itaalias ja Saksamaal. Nn. pagulusaastail lõi Ibsen näidendid, mis tegid ta ülemaailmselt kuulsaks ning lõid uued  sihid Eurooopa näitekirjandusele.
  






      2. Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan).
        „Nukumaja“ / näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu
      taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann.
      Sellest ka teose pealkiri.

       3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased
         Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu.       
       Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor  
       Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad.

4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum?
         Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena
       kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab  
       suur!  (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda
       rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi
       väikesest valest suur!
         Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest  tähtsamal kohal
       olev iseenda au ning perekonna au. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada  mida nad tunnevad
       ja päriselt tahavad.


5. Iseloomusta miljööd, peategelasi, analüüsi nende käitumist. Kes või mis on nende elu
    mõjutanud?
         Torvald Helmer on mees, kellele meeldib ettekirjutusi teha, meeldib, kui allutakse tema
       korraldustele, meeldib, kui tema käske täidetakse vastu hakkamata. Temale meeldis, kui
       naine ainult siristas nagu linnuke ning pakatas rõõmust ja säras, iial ei vaielnud vastu ega
       avaldanud oma arvamust.
         Torvald ongi seda tüüpi mees, kes iial ei taha kuulda lapsi nutmas ning näha oma
       elukaaslast vinguva näoga.
         Nora on vastupidiselt Helmerile väga aktiivne, lõbus ja elav. Kahjuks aga väga eluvõõras
       ning kuna isa temaga terve Nora teadliku elu oli temaga mänginud nagu nukuga siis arvaski
       ta, et selline ongi elu, kuni päevani mil ta aru sai, et elul on hoopis teine tähendus. Nora
       mõistis lõpuks, et elu saab elada ka teisiti, kui järgida alatasa ettekirjutusi ning lahkus
       kodust.
         Juriskonsul Krogstad on mees, kes kasutab kõiki vahendeid teiste vallutamiseks, et temale
       endale liiga ei tehtaks. Usun, et väga paljud inimesed läheksid üle laipade, et ise pinnal
       püsida. Kui aga Kristine talle teada annab, et ta meest endiselt armastab ning et nad võiksid
       koos hakata elama siis mees leebub ning annab Norale võlakirja tagasi.
         Doktor Rank on väga rahulik ning tasakaalukas mees, kes oskab saladusi pidada ja on
       usaldusväärne. Rank armastab Norat, on temasse alati armunud olnud.
         Proua Linde on Nora lapsepõlvesõbranna. Ta on väga realistlik ning ennast salgav
       naisterahvas, kes jättis armsama ning abiellus rikka mehega, sest tema ema ja kaks venda
       vajasid toetust.




      6. Mida said teada nende minevikust? Kas nende käitumine on sulle mõistetav?
  Nora on naine, kelle areng täiskasvanuks saamiseni jäi pooleli. Ta elas kuni täiskasvanuks saamiseni isa juures nukumajas, kus temaga mängiti ning kutsutigi nukukeseks. Abielludes Nora iseseisvub ning jätab oma mehe, kellega elas kaheksa aastat, ja kolm last maha. Nora on  isepäine, elav, lõbus naine. Abielludes, sai ta oma mehe hüpiknukuks, kes armastas seda, et ta oma naist armastab. Ta armastas, et tal on kodus laululinnuke, kes teeb tema jaoks kõike ning on koguaeg rõõmus ja ilus. Nora saigi suureks ning mina tema asemel ei oleks samuti lõpmatuseni välja kannatanud seda, et mind ei kuulata ega lasta minul otsuseid vastu võtta. Nora käitumine on minule täiesti mõistetav.
  Teosest sain teada Nora minevikust ka Krogstadilt raha laenamise kohta. Ta laenas raha selleks, et oma mees raskest haigusest päästa. Naise käitumine on täiesti mõistetav, sest usun et oma ligimehe päästmise nimel oleks valmis meist kõigeks pea igaüks.
  Näidendis on välja toodud Linde ja Krogstadi armuafäär minevikus. Linde tegi mehele väga haiget, kui hülgas viimase rikka mehe pärast, kuid seda sellleks, et toetada oma pere, kes abi vajasid tol hetkel.


7. Mis sulle peategelases meeldib, mis mitte? Põhjenda!
  Peategelases Noras meeldib mulle tema kindlameelne käitumine. Mulle meeldib see, et teiste arvamusest hoolimata suudab ta kodunt lahkuda ning minna otsima oma „mina“. Ka tänapäeva ühiskonnast võib siinkohal paralleele tõmmata, kus väga paljud naised/mehed oma elukaaslaste elu dikteerivad. Müts maha inimeste ees, kes suudavad ühel hetkel selja sirgu ajada ning oma teed minna ja otsast alustada.


8. Kas soovitad seda raamatut lugeda? Miks?
         Mina soovitan seda raamatut lugeda. Hea lühike, lihte aru saada ning väga põnev. Kuni  
       lõpuni olin ootusärevuses – mis saab edasi?! Oma sisult on see näidend ka äraütlemata
       sarnane tänapäeva koduprobleemidele, kus elukaaslasi kasutatakse marionettidena ning kus
       dikteeritakse kellegi ellu.