kolmapäev, 3. oktoober 2012

A. Mälk "Taeva palge all" kokkuvõte


"Taeva palge all" 

August Mälgu poolt kirjutatud rannaromaan. Tegevus toimub 20. saj keskpaigal Tallinnas. "Taeva palhe all" - lugu rannakülas elavatest peredest, peamine rõhk Tuisu perel. Pere keskmine poes Kustas naaseb kuue aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja kõib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab Kutas oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata selelst kõigest tahab Kustas lõpuks viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub oma armastusest Hildest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selgelt merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud.

TEGELASED:
Kustas - Ta on suhteliselt iseseisev inimene. Ta suutis kuueks aastaks perest eemale minna ja hiljem naabermaia kolida. Samas jätab ta natuke liiga lapseliku mulje, sest elab nii kaua vanemate kulul, kuigi ta teab, mis olukord kodus valitseb, siis toob ta koju raha aemel hoopis pilli. Kustas on lõbujanuline, talle meeldib teistele pilli mängida, naii taga ajada ning seigalda nii maal kui merel. Poiss on julge, sest ei karda tormist merd ega surma, julgeb lausa oma vennanaisele õelda, et on temasse armunud. Minu arvates on ta kohati liiga tuulepäine. Unsun, et armas ei kao lihtalt hetkega, aga ometi ütleb Kutas alles aastaid hiljem, et tal ei tule midagi Hildega välja. Ta laseb mehel om naise hüljata ja siis tuleb tõega lagedale. Mees on kange nagu enamik rannainimesi: ta kannatab valu ning ei taha arsti juurde minna, kuigi teab, et vastasel korral võib ta käes kaotada.

Tooni - Kangust on ka Kustase vennanaisel Toonil. Kuigi talle meeldib mees juba pikemat aega, surub ta oma tunded alla, et teised haiget ei saaks. Naine on ka väga sihikindel. Kuigi tema abikaasa sureb, siis ikkagi naine peab vastu ning elab poisi vanemate juures edasi. Julgu avaldub selles, et noor tüdruk asub elama võõrasse külla, praktiliselt võõraste inimeste juurde. Kuid naine peab selle üle elama. Tooni on väga vaikne: keegi ei aima tem armastust Kustase vastu. Naine käib kirikus teenistusel ja usub palvetesse.Selle jaok on vaja tõsist kannatust ja avatust. Minu arvates on Tooni ka veidi silmakirjalik. See kui naine käib oma mehe asemel jumalat palumas hoopis Kusatase eest on tegelikult suhteliselt hirmutav, sest see näitab, et miski siin elus ei ole kindel.
Üldse on rannarahvas kangeid inimesi täis. Nad ei tohi karta surma. Naised pevad olema valmis selleks, et igal hetkel võidakse kaotada nii poegi kui mehi. Tööd tuleb teha nii südame kui hingega, et ellu jääda. Keegi ei küsi, kas on raske, tuleb hakkama saada. Samas olles südamlikud ning heatahtlikud. Kui mehed merel kadunuks jäävad otsib terve küla neid taga. Kõik jooksevad kui oma laste pärast. Rahvas on kokkuhoidev. Kui keegi sureb siis peab avaldama kaastunnet. Isegi kui ei tahate minna surnu omakste juurde, peab tahtele vastu astuma ja minema. Mulle meeldib küla vaim, mis sunnib teineteise eest hea seisma.

PROBLEEMID:
Kuidas saavad heateoad elu muuta? Usun, et kui Tooni poleks Kustast haiglasse vaatama läinud, poleks Kustas mõistnud oma tõelisi kundeid naise vastu. Tema häbelikkus ja tundelisus panid mehe armuma. Kustase heategu suutis tuua naaber peresse rõõmu. Kui naabripoiss merel surma saab, kolib Kustas peadselt sinna. See toob vanapaari perre kirevust ning õnne. Naine ei nuta nüüd enam oma poega taga. Tal on valguskiir, mille pärast elada. Tihti ei mõista inimesed selle olemasolu oma lähedal. Miks ei mõista, et õnn võib peituda nii lähedal? Tooni ja Kustas teavad teineteist juba väga ammu. Nad elavad aastaid koos, kuid siis nad oma tunnetele voli ei anna. Samas on nende kokkusaamine isegi armsam. Kustas leiab oma õnen ka kalurikülast, kust ta algselt lahkub. Ta tahab avastada maailma ja leida oma sihti, aga mees peab tõdema, et tema saatu on kodukülas. Vähemalt mõistab ta seda lõpuks ja ei aja lihtsalt mõõda maailma tuult taga.
Kuid siiski arvan et Kustas ajab Hildet mõttetult taga. Ta annab naisele lootut ning hiljem võtab selle. Naine jätab enda abikaasa, et olla oma armastatuga koos, aga Kustas ei vasta samaga tema tunnetele ja seetõttu peab Hilde jääma lapsega üksinda. Seda on valus vaadata, est naine ei ole ju milleski süüdi.
Miks ei saa südant sundida? Kui saaks, siis Kustas oleks endiselt Hildega koos, aga siiski ei suuda ta lihtsalt kohusetundest koos elada. Selgelt väljendub südame mitte käskimine Tooni elus, kes palvetab Kustas eest, et see merelt tagasi tuleks, mitte oma mehe eest.
Kuidas suudatakse aktsepteerida mere julmust? Väga raske on leppida kallite inimeste surmaga. Otsitakse süüdlasi, aga tuleb edasi minna. Inimeed peavad endale elgeks tegema, et antud olukorras on meri nii andja kui võtja rollis. Ilma mereta poleks inimesi, ses ainult merest seal elataksegi. Ollakse harjunud selliste eluviisidega ning usun, et teisiti ei osataks elada.

TEGEVUSLIINID:
Uskumatu tegevusliinina tekibki Kustase ja Tooni armastus. Tegelikult peaks tegemist olema Hilde ja Kustasega, aga elu mängis neile vingerpussi ning naine saab haiget. Teatus armastussuhe on kindlasti mere ja meeste vahel. See on küll kummaline suhe, aga siiski mehed saavad aru, etmeri annab ja võtab ning armastavad teda selle pärast. See on nende toit ja elu. Uskumatuna tunduvad perekondade läbisaamised pesesiseselt. Kuigi poisid on juba vanad, elavad nad kodus ning ei näe selles mitte midagi halba. Pere on koos ning see on kõige tähtsam. Lapsed kasvavad koos mitme erineva põlvkonnaga, nad kasvavad mere vaimus.
IDEED:
1)Südant ei saa käskida.
2)Õnn võib peituda lähemal, kui otsida osatakse.
3)Mõned asjad elus on paratamatud.
4)Alati tuleb usaldada ennast ja oma südant.
5)Selles, et toit oleks laual, tuleb vahel ohverdada ka elu.
Teos oli kergesti loetav ning üheti mõistetav. See annab selge ülevaate inimeste elust ja suhetest. Kindlasti soovitan seda lugeda ka teistel, kuna raamatu sisu paneb sügavalt järele mõtlema inimsuhete eripärale.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar