esmaspäev, 8. oktoober 2012

Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" kokkuvõte


Vanamees ja meri
Ernest Hemingway


Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid Santiago keelus, sest poiss oli talle niigi palju head teinud.
Vanamees meenutas esimest korda, mil ta oli poisi kalastama viinud. Sel korral oleks poiss ääre pealt surma saanud, sest vanamees oli tõmmanud paati liiga erksa kala ning kala oleks peaaegu paadi puruks peksnud.
Poiss pakkus, et ta osab vanamehele kolm sardiini, kuid Santiago keeldus. Lõpuks suutsi poiss siiski kaubelda, et ta toob vanamehele ühe sardiini. Poiss oleks need isegi varastanud, kui ta oleks pidanud, kuid ta siiski oli need ostnud. Santiago palus, et poiss aitaks tal tassida paadi masti, puust kasti, kongitsat ning harpuuni paadist osmikusse. Keegi külarahvast ei oleks küll tal neid paadist ära võtnud, kuid ta ei jätnud neid neile asjatuks kiusatuseks, pealegi oleks hommikune kaste neile viga teinud. Nad kõndisid kahekesi vanamehe osmiku juurde ning astusid selle avatud uksest sisse. Mast oli peaaegu sama pikk kui selle maja ainus ruum.
Maja ehitus materjalina oli kasutatud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid. Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest.
Poiss küsis vanamehelt, et mis tal süüa on. Vanamees vastas, et kollast riisi kalaga. Poiss teadis, et vanamehel pole seda ja vanamees oli isegi viskenooda maha müünud, kuna ta oli väga vaene.
Santiago ütles, et 85 peab olema õnne number ja, et kuidas meeldiks posile, kui ta nüüd tooks sadamasse roogituna üle tuhande naela kaaluva kala. Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus.
Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole.
Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud. Siis märkas ta ühte lindu, kes tiirustas vee kohal. Santiago tundis, et kalad on lähedal, sest muidu ei oleks lind niimodi seal tiirutanud. Keegi näkkas tal. See oli tuun. (kalamehed kutsuvad peaaegu kõiki väiksemaid kalu tuunideks). See pidi kaaluma umbes 10 naela. Korra küll kalad proovisid sööta, kuid siiski ei võtnud kinni. Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all. Ta oli ainuke, kes oma liini nii hoidis. Järsku märkas ta, et kala proovib uuesti. Ta palus jumalat, et kala kinni võtaks ning konksu alla neelaks. Lõpuks võttiski kala sööda suhu. Kala pidi olema suur ning see oli umbes saja sülla sügavusel. Kala vedas paati, kuid Santiago ei tohtinud väga pingul hoida liini, sest muidu võib kala ennast lahti rabeleda ning siis ta jääb ilma suurest kalast.
Santiagol tõmbas vasak käsi krampi. Vanamees oli kaval. Ta sidus endale sööri varba külge, et kui kala peaks tugevamini tõmbama, siis ärkab ta kohe üles. Järsku tõmbasti kala ning Santiago sai liinist kinni. Ta hoidis seda tugevasti, et mitte ühtegi sülda liini. Kala tiris liini nii kõvasti, et see Santiagol käe katki tõmbas. Santiago oleks soovinud, et poiss tal abiks oleks. Tal oli vasak käsi ikka krampis. Päike hakkas tõusma. Santiago kastis oma käe vette, et merevesi ta kätt raviks. Vanamees teadis, et kala on tugev ning veab paati tugevalt kaasa. Santiago püüdis kuldmakrelle ja muid väiksemaid kalu, et ta saaks jõudu kala tapmiseks.
Kala vedas paati 4 päeva ilma, et ta oleks mingitki väsimuse märki näidanud. Santiago märkas, et kala tuleb pinnale õhku võtma. Kala hüppas veest välja, et õhku võtta. Kala sukeldus tagasi vette ning hakkas tiire ümber vanamehe paadi tegema. (Santiago imestas kala suuruse pärast. Ta ei oleks iial uskunud, et saa kala nii suur võib olla. See kala pidi kaaluma puhastatult rohkem kui tuhat naela.)
Kala hüppas uuesti veest välja ja sukeldus uuesti tagasi. Kuid ta ei saanud sügavale sukelduda, sest Santiago haaras liinist kinni ja tõmbas kala tasakaalust välja. Santiago tõmbas kala enda poole ning lõi harpuuni kalale otse südamesse. Kala suri. Santiagol hakkas kalast kahju. Ta sidus kala paadi külge.
Nüüd hakkas vanamees uuesti kodu poole seilama, kuigi ta ei teadnud kuhu poole kodusadam jääb. Kala oli teda ju mitmeid päevi vedanud.
Õhtu oli kätte jõudnud. Santiago märkas Havanna linnatulede helendust. Ta teadis nüüd, kuhu poole jääb kodusadam.
Kalast voolas välja verd, mille peale tulid kohale haid. Esimne hai kes kalani jõudis hammustas vanamehe püütud kalast vähemalt 40 naela kaaluva tüki ja just kõige magusama tüki. Santiago vihastas ning läi haile karpuuniga otse pähe. Hai sai surma. Santiago rebis ka endale tüki kala liha, just sealt kohast kust oli hai hammustanud. Liha oli väha maitsev. Umbes tunni aja pärast tuli veel 3 haid. Ka need sõid suure tüki Santiago püütud suurest kalast ära. Vanamees tappis ka need ära. Viimasele haile sellest kolmikust viskas ta harpuuni otse kahe silma vahele. Nüüd polnud enam vanamehel harpuuni, millega haide vastu võidelda. Ta sidus oma aeru ja noa kokku ning oli valmis sellega järgmiste haide vastu astuma. Ning nagu ta arvas tuli veel haisi. Ta tappis need küll ära, kuid viimasele hoopi andes murdus noa tera pooleks. Nüüd ta võttis pinni, et järgnevaid haisi tappa. Ja jällegi tulid uued haid. Ta virutas ühele pinniga, kuid pinn murdus pooleks. Hai sai palju viga ning ujus minema, et rohkem viga ei saaks. Nüüd polnud Santiagol muud üle jäänud kui võtta kasutusele nui, millega lüüakse kalad uimaseks, et need paati tõsta. Ta peksis haisi kõigest väest. Ta kasutas kõik oma jõuvarud ära. Ja lõpuks haid lahkusid, koos ülejäänud lihaga, mis suurest kalast oli alles jäänud.
Santiago jõudis randa. Ta oli puruväsinud ning kiirustas oma osmikusse magama. Kuid enne osmikusse jõudmist pidi ta viis korda jalga puhkama.Ta puhkas kuni hommikuni. Poiss ilmus uksele ning puhkes oma õnnest nutma. Ta rääkis vanamehele, et rannavalve ja mitmed lennukid olid teda otsinud. Vana mees ütles, et oli jäänud haidele alla, kuid poiss lohutas teda, et ta oli vähemalt Temast (suurest kalast) jagu saanud. Poiss läks minema, et lasta rahulikult vanamehel puhata. Vanamees jäi magama. Santiago nägi jälle unes lõvisi. Kui ta randa jõudis ütles ta teistele, et Santiago magab. Keegi rahva hulgast ütles, et kala olevat kaksteist jalga pikk.
Kõrtsiperemehe naine küsis kõrtsiperemehelt, et mis kala see küll võis olla. Kõrtsiperemees ütles, et see pidi olema hai. Kõrtsiperemehe naine ütles, et küll sel kalal oli ilus saba.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar