esmaspäev, 1. oktoober 2012

F.Tuglas "Toome helbed" kokkuvõte


Toome helbed


Lühikokkuvõte

On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias suudlevat paari ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest – armastusest. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Temas tärkab naiselik õrnus, ta tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, tahaks pea tema õlale toetada ja armunud olla – aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kala kinni püüdmine. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. 

Peategelaste iseloomustus

Leeni – lapsemeelne, unistav, õrnuke.
Vidrik – jäme, tähelepanematu, ükskõikne, rahulik, kohmakas, tal oli iga asja kohta oma arvamus.

Puänt

Leeni tõi Vidrikule võileiva. Vidrik hakkas seda suure isuga sööma. Leeni istus Vidriku kõrval ja vahtis üksisilmi ta suule. Leeni pani oma väriseva käe Vidriku kuue ümber, toetas pea pehmelt ta õlale. Leeni süda tagus ise värisedes ootusest, et nüüd tuleb midagi imeväärset nagu muinasjutus. Kuid Vidrik ei märganud midagi. Kui viimane suutäis söödud oli, pistis ta uue ussi konksu otsa ja heitis selle jällegi vette, rahulikult ning külmavereliselt. Leeni kattis näo kätega, tähelepanemata hakkasid pisarad ta sõrmede vahelt voolama. „Vidrik... sa ei... armasta mind!“ Samal hetkel hüüdis Vidrik: „Tasa! Võtab“ Leeni süda oli murtud, ta tõusis püsti ja astus aeglaselt rada mööda kodu poole, nii aeglaselt nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm igaveseks ta südamest kadunud.

Sümbolid

1) Toomehelbed – igatsus, unistused, kurbus, lootuste purunemine.
2) Leeni – lapsemeelsus, siirus, hingepuhtus.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar