teisipäev, 9. oktoober 2012

H. Ibsen "Nukumaja" põhjalik kokkuvõte



RAAMATU ANALÜÜS
„Nukumaja“
               
1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust.
  Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada.
  Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda  ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning sõprade kitsas ringis elavnes muidu üksildane noormees peagi. Noor apteekriõpilane kirjutas epigramme, joonistas karikatuure; apteegi tagakambris toimusid tulised vaidluskoosolekud maailma asjade ja kirjanduse teemadel. Ibsen luges sel perioodil tohutu palju, samal ajal alustas ta kreeka ja ladina keele õppimist ning kirjutas eraõpetajale kirjandeid. Kaks neist on tänaseni säilinud:“Iseenda tundmaõppimise tähtsus“ ja „Tasu peitub töös eneses“. Sõprade ringis hakkas Ibsen tegelema ka luulega. 19-aastaselt avaldas ta oma esimesed värsid kohalikes ajalehtedes Brynjolf Bjarme pseudonüümi all. Sellest innustust saanud, katkestas Ibsen ka näitekirjandusega ning tema esimene näidend oli „Catilina“. Sõbrad olid teosest vaimustuses, kuid ükski teater seda oma repertuaari ei võtnud. Siis panid sõbrad raha kokku ja trükkisid „Catilina“  ise ära 250 eksemplaris. Oodatud vaimustus jäi puhkemata – raamatut õnnestus müüa vaid 20 eksemplari.
  22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe „Inimene“, kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid“. Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid (komöödia „Jaaniöö“, ümbertöötatud „Normannid“, ajalooline draama „Ostrati emand Inger“) kukkusid läbi. Publik ei oodanud sellist probleemidekäsitlust, nagu pakkus Ibsen. Pisut paremini võeti vastu rahvaluulemotiividele tuginev „Pidu Solhaugis“, kuid järgmist näidendit „Olaf Liljekrans“ tabas taas hävitav läbikukkumine. Ibsen oli tol ajal vaene nagu kirikurott.
  Ibsen oli oma kodumaa veendunud patrioot, kuid elu tolleaegses Norras oli kõike muud kui võitlus ideaalide eest – selle asemel laiusid kildkondlik võimutaotlus ning omakasu tagaajamine. Ibseni näidendid, mis õhutasid patriootilisi tundeid ja rahvuslikku uhkust, jätsid publiku külmaks. Kõige selle tõttu lahkus pettunud Ibsen 36-aastaselt Norrast vabatahtlikult maapakku – ta elas järgmised 27 aastat Itaalias ja Saksamaal. Nn. pagulusaastail lõi Ibsen näidendid, mis tegid ta ülemaailmselt kuulsaks ning lõid uued  sihid Eurooopa näitekirjandusele.
  






      2. Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan).
        „Nukumaja“ / näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu
      taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann.
      Sellest ka teose pealkiri.

       3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased
         Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu.       
       Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor  
       Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad.

4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum?
         Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena
       kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab  
       suur!  (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda
       rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi
       väikesest valest suur!
         Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest  tähtsamal kohal
       olev iseenda au ning perekonna au. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada  mida nad tunnevad
       ja päriselt tahavad.


5. Iseloomusta miljööd, peategelasi, analüüsi nende käitumist. Kes või mis on nende elu
    mõjutanud?
         Torvald Helmer on mees, kellele meeldib ettekirjutusi teha, meeldib, kui allutakse tema
       korraldustele, meeldib, kui tema käske täidetakse vastu hakkamata. Temale meeldis, kui
       naine ainult siristas nagu linnuke ning pakatas rõõmust ja säras, iial ei vaielnud vastu ega
       avaldanud oma arvamust.
         Torvald ongi seda tüüpi mees, kes iial ei taha kuulda lapsi nutmas ning näha oma
       elukaaslast vinguva näoga.
         Nora on vastupidiselt Helmerile väga aktiivne, lõbus ja elav. Kahjuks aga väga eluvõõras
       ning kuna isa temaga terve Nora teadliku elu oli temaga mänginud nagu nukuga siis arvaski
       ta, et selline ongi elu, kuni päevani mil ta aru sai, et elul on hoopis teine tähendus. Nora
       mõistis lõpuks, et elu saab elada ka teisiti, kui järgida alatasa ettekirjutusi ning lahkus
       kodust.
         Juriskonsul Krogstad on mees, kes kasutab kõiki vahendeid teiste vallutamiseks, et temale
       endale liiga ei tehtaks. Usun, et väga paljud inimesed läheksid üle laipade, et ise pinnal
       püsida. Kui aga Kristine talle teada annab, et ta meest endiselt armastab ning et nad võiksid
       koos hakata elama siis mees leebub ning annab Norale võlakirja tagasi.
         Doktor Rank on väga rahulik ning tasakaalukas mees, kes oskab saladusi pidada ja on
       usaldusväärne. Rank armastab Norat, on temasse alati armunud olnud.
         Proua Linde on Nora lapsepõlvesõbranna. Ta on väga realistlik ning ennast salgav
       naisterahvas, kes jättis armsama ning abiellus rikka mehega, sest tema ema ja kaks venda
       vajasid toetust.




      6. Mida said teada nende minevikust? Kas nende käitumine on sulle mõistetav?
  Nora on naine, kelle areng täiskasvanuks saamiseni jäi pooleli. Ta elas kuni täiskasvanuks saamiseni isa juures nukumajas, kus temaga mängiti ning kutsutigi nukukeseks. Abielludes Nora iseseisvub ning jätab oma mehe, kellega elas kaheksa aastat, ja kolm last maha. Nora on  isepäine, elav, lõbus naine. Abielludes, sai ta oma mehe hüpiknukuks, kes armastas seda, et ta oma naist armastab. Ta armastas, et tal on kodus laululinnuke, kes teeb tema jaoks kõike ning on koguaeg rõõmus ja ilus. Nora saigi suureks ning mina tema asemel ei oleks samuti lõpmatuseni välja kannatanud seda, et mind ei kuulata ega lasta minul otsuseid vastu võtta. Nora käitumine on minule täiesti mõistetav.
  Teosest sain teada Nora minevikust ka Krogstadilt raha laenamise kohta. Ta laenas raha selleks, et oma mees raskest haigusest päästa. Naise käitumine on täiesti mõistetav, sest usun et oma ligimehe päästmise nimel oleks valmis meist kõigeks pea igaüks.
  Näidendis on välja toodud Linde ja Krogstadi armuafäär minevikus. Linde tegi mehele väga haiget, kui hülgas viimase rikka mehe pärast, kuid seda sellleks, et toetada oma pere, kes abi vajasid tol hetkel.


7. Mis sulle peategelases meeldib, mis mitte? Põhjenda!
  Peategelases Noras meeldib mulle tema kindlameelne käitumine. Mulle meeldib see, et teiste arvamusest hoolimata suudab ta kodunt lahkuda ning minna otsima oma „mina“. Ka tänapäeva ühiskonnast võib siinkohal paralleele tõmmata, kus väga paljud naised/mehed oma elukaaslaste elu dikteerivad. Müts maha inimeste ees, kes suudavad ühel hetkel selja sirgu ajada ning oma teed minna ja otsast alustada.


8. Kas soovitad seda raamatut lugeda? Miks?
         Mina soovitan seda raamatut lugeda. Hea lühike, lihte aru saada ning väga põnev. Kuni  
       lõpuni olin ootusärevuses – mis saab edasi?! Oma sisult on see näidend ka äraütlemata
       sarnane tänapäeva koduprobleemidele, kus elukaaslasi kasutatakse marionettidena ning kus
       dikteeritakse kellegi ellu.

2 kommentaari:

  1. das ist gut =)

    VastaKustuta
  2. See ei ole kokkuvõte teosest. See on analüüs tegelastest ja autorist aga süžee jääb segaseks.

    VastaKustuta