kolmapäev, 3. oktoober 2012

Johann Wolfgang Goethe „Noore Wertheri kannatused“ kokkuvõte


Noore Wertheri kannatused“ Johann Wolfgang Goethe


Werther oli haritud mees, kirglik, unistaja, kannatlik, melanhoolne. Werther on tundeline noormees, keda paelus lihtsus ja looduse ilu. Noormees pole väga seltsiv inimene. Ta armus esimesest silmapilgust Lottesse. Ta oli üsna enesekeskne inimene, sest ta ei tahtnud kellelegi haiget teha. Talle ei meeldinud aadlike südametus, kuna ta ise oli heasüdamlik. Ta luges läbi terve raamatu Ossianit ja Homerost.
Lotte oli noor, kena tütarlaps. Heasüdamlik, hoolas, leebe, osavõtlik, truu ja usaldusväärne. Ta kasvatas oma nooremaid õdesid- vendi, kuna ema oli surnud. Ta armus samuti Wertherisse, kuid oli juba varem kihlatud Albertiga, kellest lahku ta ei julgenud minna.
Albert oli helde ja rõõmsameelne mees, kuid temast saab Wertheri vaenlane.

„Noore Wertheri kannatused“ esindab 18 sajandil populaarset kiriromaani. See olevat romantilisele inimesele kõige intiimsem ja vahetum võimalus ennast väljendada. Sellepärast oligi romantismi ajastul see kõige populaarsem enese väljendusviis kirjanikel. Arvan, et autor valis selle romaaniliigi just selle pärast, et see tundub kõige isiklikum ja intiimsem võimalus anda edasi oma tundeid ja mõtteid.
Lugeja ei saa midagi teada Wilhelmist, kellele Werther oma kirju saadab. Veel enam, lugeja peab kujutlema Wilhelmi kirjade sisu Wertheri vastuste järgi. Seega võtab lugeja ise Wilhelmi rolli. Kirjad kajastavad suhete arengut tema ja ta armastatu Lottega ning hiljem tolle kihlatu Albertiga.
Romaanil puudub väline tegevusliin. Sündmused on edasi antud läbi Wertheri kirjade oma vennale Wilhemile.
Sündmustik algab Wertheri elama asumisega külla nimega Wahlheim. Seal vaimustub noor ja emotsionaalne Werther nii küla ümbritseva looduse ilust kui seal elavate talupoegade lihtsast olekust. Ta oli väga õnnelik oma uues kodukohas ning alustas uuesti isegi maalimisega. Raamatuid ta lugeda ei tahtnud. Ta rääkis ka oma vanemast naisest, kellest tundis puudust, kuna aastad ta hauda oli viinud.
Ta on kutsutud tantsupeole ja ta oli valinud endale enamvähem ettejuhtuva naispartneri. Peol kohtab Werther Lottet (Charlotte S.) – noort ja ilusat naist, kes pärast ema varajast surma on sunnitud hoolitsema oma väiksemate õdede-vendade eest- ning armub temasse silmapilkselt. Kuid Lotte on juba kihlatud ning nii peab nende vahekord jääma sõpruseks. Lotte andis loa teistelgi päevadel teda külastada, sellega kaasnes Wertheri ajataju kadumine. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et suudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi.




Lõpuks, leidmata hingerahu, otsustab Werther Walheimist lahkuda ning asub elama Weimarisse, kus ta alustab oma ametnikukarjääri. teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Kuigi alguses väidab Werther oma eluga rahul olevat, pettub ta peagi selles. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Vahepeal on Lotte abiellunud ning Wertheri meeleheide süveneb veelgi. Lotte palub Wertherit, et ta neid nii sageli ei külastaks, kuna loodab nii vähendada Wertheri kannatusi.
Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu. Ta kallistab ja suudleb Lottet kirglikult ning heidab end tema ette põrandale. Aga Lotte rabeleb end vabaks ja lukustab end teise tuppa, et mitte alistuda Wertheri kirgedele. Lotte pagendab ta enda juurest igaveseks.

Werther mõistab, et üks kolmest, kas Lotte, Albert või ta ise, peab elust lahkuma. Suutmata kellegi haiget teha ning veel vähem kedagi tappa ja oma enese nõrkus, kuna ta oleks võinud edasi elada ja otsida uut armastust, mitte vanast kinni hoida nii meeleheitlikult, otsustab ta enesetapu kasuks. Werther saadab teenriga Albertile kirja, kus palub kahte revolvrit, ettekäändega, et ta sõidab reisile. Veel kirjutab ta Lottele hüvastijätukirja. Hiljem sel õhtul pärast revolvrite saamist tulistab ta endale pähe. Werther maetakse vaikselt, ilma tseremoonia ning vaimuliketa.

Põhiprobleemiks oli armastus. Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa midagi teha kui see tabab ja ei saa valida ka oma armastuse objekti. Sõprusest armastuseni on ainult üks samm.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar