pühapäev, 14. oktoober 2012

Karl Ristikivi "Tuli ja raud" sisukokkuvõte (põhjalik)



I peatükk  1885

1-2 ptk. vahel on 14 aastat. Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus(Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees.
Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd.
Abielluvad. Elavad kusagil hurtsikus häda pärast ära, siis saab sepp kõrtsis peksa ja Jüri saab uue töökoha, laps sünnib, poiss- Mart. Kolivad maal igal pool ringi, lõpuks lähevad ära linna ,kui Mart 3 a. Raskused naabritega. Eeva arg ja ei julge vastu hakata naabri mutile, kes koridori pliiti valitseb. Saavad Jüriga uue lapse, tütre, Anni. Plika sureb tikkudega end põlema pannes. (2 aastat vana.)
Kolivad uude majja, samad naabrid . kõrval on vabriku ehitus kusagil, kuhu lõpuks Jüri tööle läheb. I ptk. lõpuks on Eeva argus kadunud ja sõnavara täienenud. Ta on oma meest löönud ja ise lüüa saanud. Ta on nüüd tugevam ja teab ,et on veel ilus naine, uusi riideid kandes meeldib paljudele. Teeb seda salaja.
Jüri hakkab vahepeal jooma, siis lõpuks ei viitsi enam oma välimuse eest hoolt kanda ja on niisama karvane. Aga joob vähem. Salapärases vabrikus toodetakse hauariste jm.

Tegelased: Jüri-20a(27 a (vanamees))
Eeva 18-19 ?
Mart, Anni
Miku-16 a. poiss saaremaalt ( mihkel lepp),  hiljem sõjaväkke pannakse ja sealt tulles on ta täismees, otsib ehituse peal tööd, aga ei saa
Markus- mängis lõõtspilli pidudel
Eedu- kõrtsmiku tütar, sebib Jüriga
Virtin- köögitädi
Männi noorik- varastas liha ja kartuleid keldrist
Puraski naine-  kakles Eevaga pliidi pärast.
Heinrich Reeberg -saksa härra ,kes Eevat nillis
Prossi noorik- andis Eevale kübara
Selja- voorimees, kes Annit sõidutab, kui Jüri talle raha annab ja hiljem norib Jüri
Sepp, sepa naine, kõrtsi rahvas, linnarahvas, külaelanikud Metskülas ja Kallasmaal


II vaatus  (1899- u. 1909 ­mainitud.)

Jüril ja Eeval on olnud juba 4 last – 2 tütart on mõlemad ära surnud. Viimasena sünnib juurde Hermann.(1900)
Tegelaseks põhiliselt Mart, kes lõpetab kooli (13) ja ei taha edasi õppida, tahab lukussepaks minna tööle. Lõpuks läheb, joovad Jakobiga bossi viina ära, tuleb pahandus.
Eeva ja Jüri vahel on tüli, prossid lähevad ära, uued naabrid on Tähvre oma naisega, kellega Jüri kord tänaval kohtus ja kellele oli raha andnud. Eeva kuuleb naistelt ,et Anni on niisugune naisterahvas ja märkab ,et Jüri end ilusamaks on hakanud tegema. Jüri tegelikult Eeva pärast pingutab, kardab teda teisele kenamale mehele kaotada, aga Eevale ei räägi midagi. Too arvab, et Jüri paneb kõrvale ja hakkab teda jälgima. Lõpuks räägivad asjad selgeks. Eeva kakleb Anniga ja Anni ütleb Jürile, et enam nad kohtuda  ei või ,muidu Eeva lööb ta maha. Lepivad Eeva ja Jüri ära.
Mart on juba 18, lõpetab leerikooli ja tahab ja lukussepa ameti maha panna, et masinistiks minna tööle vabrikusse. On suur leeripidu tema juures. Naisi ta ei vaata, ei salli neid. Kohtub Augustiga ,kes annab talle leeripäeval salajase kuratliku raamatu.
Leeri kingitusena saab 3 samasugust lauluraamatut, teised tahtsid ka sama kinkida, aga ei olnud raha piisavalt. Mihkel( saaremaa Miku) , hakkas Anniga liini ajama ja Tähvre virutas Annile kõigi ees 2 korda käega näkku. Pidu lõppes sellega, Mart oli õnnelik, et pidu läbi  lõpuks.
Laasmanni eide poeg Oskar tuleb Peterburist koju, on mässumeelne ja kaasab ka Mardi sinna.
Mart ja Jüri räägivad, et keiser tuleks maha võtta ja uus valitseja vaja panna, tuleb streik, Jüri ei osale ja ei lähe ka koosolekutele. Mart ei ole mässumeelne, ta ainult huvi pärast jälgib ,mis toimub.
Tulevad revolutsioonid ja streigid  vabrikutes. Jüri ei lähe kaasa, aga Mart on mässumeelne ja käib salaja rahvaga kokku saamas. Jürile pakutakse rohkem palka ja paremat tööd, kui ta teiste järele nuhib. Jüri ei ole nõus.
Laasmanni Herta armub Marti ja üritab teda ka ennast armastama panna. Mart aga on huvitatud vaid Hildast, kes on ka mässumeelne, kuid nad on ainult sõbrad, armastust ei ole. Mässajad nõuavad „vabadust” ja et vangid vabaks lastaks. Laasmanni Oskar pandi ka kroonu poolt vangi. Kui vangid vabaks saavad on samal õhtul huupi tapmine tänavatel ja majades, sihitakse Tähvre Annit , aga pihta saab hoopis Laasmanni Herta.
Otsitakse Marti, aga see juba kodus. Toimub revolutsioon rahva eestvedamisel. Tähvre ja teised mässulised lähevad maale mõisasid põletama, hiljem põgeneb Tähvre Soome ja kutsub ka naist järgi, aga Anni läheb villavabrikusse tööle.
Mart tuleb Venemaalt tagasi, oli meister seal. Kodus hakkab sehkendama Adeelega, kes on ka „niisugune tüdruk.”. Liine ja Köögi- Tiina levitavad Adeele kohta kuulujutte. Mart käib Adeele kätt palumas, enne kirjutab raamatust maha talle armastuskirja, Adeele vastab samuti raamatust maha kirjutatud kirjaga. Tal on palju peikasid, ühel on suva, kui Adeele temaga ei jää, teine pakub end armukeseks, kui Mart pikal teekonnal on ja Adeelel igav on. Adeele on neis pettunud. Adeele ei meeldi alguses Eevale, kuid   Mart ja Adeele lõpuks abielluvad, Mart läheb vedurijuhiks tööle, on seal 3 aastat tööl, saavad vahepeal poja, Ilmari. Kolivad vanematega kokku suurde korterisse. Mart on teel koju, pole juba 1,5 aastat korralikult kodus saanud olla juhtub õnnetus öösel  ja rong sõidab rööbastelt maha, ta saab surma II peatüki lõpus.



III peatükk

Algab sellega, et Adeele nutab oma surnud meest( Marti) taga ja laulab last magama. Anni ja Adeele on suured sõbrannad nii kaua , kuni lähevad riidu, Anni räägib külajutte, et Adeelel uus peigmees. Tähvre kirjutab naisele, et tuleb varsti koju ja Anni ajab Miku ära, see läheb laeva peale tagasi tööle. Adeele lõpuks tunnistab, et tal uus kavaler, kes teda kosida tahab, Loorentson.
Tähve tuleb koju lõpuks ja laseb oma naise uue armukese ja ka peale seda enda maha, Miku lahkub juba ammu enne seda merele. Tema pääseb, Anni ka.
Põhitegelaseks on Herman, kes üles kasvab, 7-16.a.  Temaga on palju pahandusi, ta seob oma sõpradega ühe poisi puu külge kinni, too on veel haige ka, ja peavad tema üle kohut. Selle eest visatakse ta koolist välja, isa peab ta koolist ära võtma, muud ei jää üle. Läheb tööle Hansteni juurde kauplusesse.(klaas- ja kivinõud),mingi 9-10a.
Adeele on õnnetu oma uue mehega, see ei salli Ilmarit üldse. Adeele tahab endale aina uusi asju osta, poisist on tal suhteliselt poogen. Ilmar võtab ühel päeval kätte ja jalutab vanaisa Jüri juurde vabrikusse, millest jääb talle halb mälestus. Ta ei taha sinna enam kunagi tagasi minna. Ilmar on põhiliselt Eeva-Jüri juures ja koju ei taha minna. Kui poiss suurem on ,siis hakkab emal kodus tihedamini külas käima, aga väiksena mitte.
Ilmar on tark poiss, ta kuulab tähelepanelikult ja teeb plaane. Loorentson tunneb ,et söödab seda poissi tühja ja et talle ei jää sellest muud, kui tänaval öeldakse, et ta seda lasterahalise toetuse pärast teeb ja tegelikult poissi piinab kodus. Tal on hea meel ,et Mart rongiõnnetuses surma sai ja ta hõõrub Ilmarile seda ka nina alla. Adeele soovib sel hetkel, et see surnu oleks hoopis Loorentson.
Eeva ja Jüri võtavad kassi endale, nimeks panevad Krants. Teenib nime auga välja.
Algas sõtta võtmine. Laasmanni Henn võetakse ka(imelik natuke), Herman tahab ka sõtta minna. Saaremaa Miku tuleb laevaga mere pealt ja ahvatleb  ja Hermanni merele minema. Herman veenab vanemaid, et nood tal minna laseks. Lastakse, Eeva paneb raamatu vahele 5 rublase igaks juhuks. Ütlevad veel ,et raudteesõit viis ühe, laev teise, kolmas peab siis lennuteed minema.
Pühitsevad oma kuldpulma. Enam ei mõtle oma majast kusagil maal, kõik on nii kalliks läinud. Säästavad küll raha, aga tulutult. Herman saadab kirja, et tervis halb ja tuleb koju, on 16.a. Tal on seljal sinikad ja suured sügavad haavad jne. kahjustused, kuid perele räägib, et arst oli keelanud vanni võtta, süda ja kops haige. Eeva näeb magava Hermani haavu. Ei räägi midagi.
Aasta on 1915. Suured rahutused vabrikus, Jüri pannakse etteotsa rääkima, ta loobub. Vabrik läheb venemaale. Jüri töötu. Viiakse jälle sõdureid. Ka Uulbergi poeg viiakse, teisigi tuttavaid. Vene võidukad väed koos eesti noortega taganevad, on kaotamas. Ilmar ütleb tähtsalt, et ea see sõda enne ei lõpe ,kui mina seda ei lõpeta.
Hermas läheb tööle õmblustöökotta. Kaastöölised on Sibul ja Hakkaja, kes näevad välja nagu kaxikud. Talle hakkab see meeldima.
Kõikjal Tallinna linnas on üleval üleskutsed sõdima. Eesti iseseisvub. Mujal käib sõda. Herman läheb ka sõdima, saab aukõrgendust. Tuleb aasta või rohkema pärast tagasi koju puhkama ja varusid täiendama, kuid ei plaanigi tagasi minna. Tahab jooksu pista välismaale mõne laevaga. Ema ja isa ei kiida heaks, jäävad ju naerualuseks. Herman ei taha enam tappa. Nii sai ta oma ametikõrgenduse. Palub emalt-isalt raha, kuid neil pole. Läheb sõtta tagasi. Saab vigastada, jalast, lonkab. Tuleb koju. Saab oma sõjas olemise eest maja Kallismaal. Ilmar streigib selle vastu, tal pole seal midagi teha.

Prossid tulevad venemaalt tagasi, on vaesemad, kui enne ja paluvad öömaja. Eeva kardab, et neil kirbud, paneb maha magama.

1922 saavad talu jõe kaldal. Nimeks tahab panna Viinamäe, sest vana viinatehas on ka nende maal. Tahab, et Ilmar peremeheks oleks, sest tema lombakas ja Jüri liiga vana.
Tahab võtta sulase ja talutüdruku. Lähevad kevadel maad vaatama. Kõik on muutunud ja vanu inimesi on vähe järele jäänud, tuttavaid. Plaanivad maja ehitust ja kuidas kõik olema hakkab. Ilmar tahab igale poole elektrijaamu ehitada, et kogu maa elektrit täis oleks. Tagasi rongijaama sõidavad autoga, mille Herman kaupleb. Korteris tunnevad kodu hõngu, aga tahavad ikkagi maale elama saada. Aasta pärast on ehk maja ka valmis. Ilmar lubab suvitama tulla, kui häärber ehitatakse. Jüri tahab tavalist talumaja.

IV peatükk

Jüri käib Hermanile peale, et see talumaja ehitama juba hakkaks, loomad ka vaja muretseda veel jne. Herman on alguses vait , aga varsti ütleb, et müüs maalapi maha ja kolib Ameerikasse. Vanemad on vihased. Eeva nutab poja ära minemise üle ja Ilmar kassi( krants) surma üle. Loorentson ja Jüri saavad teada, et tuleb koondamine vabrikus ja mõlemad tahavad teisest lahti saada. Jüri vallandatakse liigse vanuse pärast.(58). Venemeelsed jäetakse ka tööle edasi. Herman lahkub laevaga. Vanemad mõtlevad, et jälle saada teda laevale, arvasid, et sõjas kaotavad ta nii kui nii.. Ilmar ütleb, et tema siis igaks juhuks sõidab edaspidi trammiga.
Tuleb jälle Reeberg, kes tahab koos teiste investoritega uut metallitööstust üles ehitada vana Flossi vabriku asemele. On tähtsad läbirääkimised. Avatakse vabrik a/s Kalevi metallivabriku nime all. Kuulutus lehes, Jüri läheb sinna tööle tutvuste kaudu.
Ilmar käib gümnaasiumi viimases klassis ja tahab edasi tehnikumi minna inseneriks õppima. Käib kooli kõrvalt tööl. Herman kirjutab Ameerikast. Tal olid rasked ajad, 4 aastat on möödunud. Ta nüüd jumalakartlik inimene ja võttis naise Mary, poeg George( Jüri järgi pandud ing. Keelest) . Tema nimi on nüüd Harry Bellis Sevell. Saadab neile 5 $ ,nende rahas see 1800marka. Ilmarit noritakse olematu tüdrukuga ja ta ootab teda kino ees, läheb hoopis filmi vaatama (2x). Pärast sõprade peale vihane. Läheb tantsutundidesse, uusi kingi ja saapaid vaja. Raha pole vanavanematel. Vana Herman tahab teha Ilmarist enda pärija. Sureb oma vabriku platsil ringi kolades. Vabrik läheb pankrotti ja suletakse. Jüri saab tööd öövahina ,lubatakse , et pärast saab vana töö tagasi, aga jääbki öövahiks. Noori töölisi palju. Ta on 62 juba.  Vabrik läheb uuesti käima, uued töölised. Vanu enam pole. Uus raha tuleb ka, kroon. Jüri tahab säästetud raha eest maja osta, käis juba krunti vaatamas , aga Ilmar tahab 2 aastaga kooli läbi saada, aga tööl käia ei saa, Jüri peaks teda üleval pidama.
Adeele on vähihaige ja haiglas. Ilmar käib teda vaatamas. Tal on ka uus kavaler, sest Loorentson suri ära. Tema nimi on Sagarski.
Jüri tunneb ,et hakkab vanaks jääma, habe on hallik läinud ja kondid valutavad, kuivab kokku, kui tööd ei tee enam.
Hermanil Ameerikas on nüüd ka kaks tütart( Mabel, Evalyn) , saadab perekonnast pildi ja raha.
Ilmar käib koolis ja armub Ellen Rehepappi, kes on tema sõbra õde. Nad otsustasid abielluda kohe, kui Ilmar saab kuhugi elamispinna. Ellen toodi koju vanavanematele näidata, teatati abiellumisest. Kolisid oma elamisse.
Ilmar tuleb Inglismaalt koju ja tal on ka 7 kuune poeg Jüri kodus ootamas.
Ellen tahab, et Eeva ja Jüri nende juurde suurde korterisse koliksid. Lõpuks kolivadki.
Kõik oma vana koli tassivad kaasa, mille eest Ilmar oli varem põgenenud. „muuseum” nagu ta seda kõike kutsus. Talle tegelikult ei meeldinud see lõhn ja see kola, mis vanavanematega kaasa tuli. Ta oli nüüd suur insener.
Jüri tähistas oma 70 a. juubelit. Tuleb lõpuks öövahi töökohalt ära.
Ilmar leiab lõpuks, et kodus ei ole enam midagi kütkestavat tema jaoks, naine käib tööl , on õpetaja jälle ja laps ei mõista veel rääkida, vanad inimesed askeldavad omaette.

1936
Ilmar kohtab uut armastust, ta on nüüd 27 a. Naise nimi on Viivi Järvemaa, kohtuvad maal. Viivi ei tea alguses ,et Ilmaril naine ja laps on, tahab ,et ta lahutaks. Lõpuks saab ka Ellen teada ja nõuab lahutust, lapse asjus ei suudeta kokku leppida. Jüri saab teada ja läheb pojapoega otsima. Tahab teda kepiga lüüa, aga kukub enne. Koju minnes mõtleb ,et ükski poeg ,kelle on üles kasvatanud, pole õigesti välja kukkunud.
Ilmari poja tahab õigesti üles kasvatada.
Eeva käib Paaglandi prouade juures pesu pesemas, aga ühel päeval jääb raskelt haigeks. Jüri ei saa enam öövahiks tagasi tööle ja Ilmari raha ka vastu ei võta. Herman ei ole ka ammu kirjutanud, arvab vist ,et vanemad surnud.
Jüri kohtab turul Saaremaa Mikku, kes on ka juba ligi 50 a. vana. Räägivad elust.
Eeva tervis halveneb veelgi ja arst ei anna enam lootust. Lõpuks sureb. Toimuvad matused, maetakse kallisse kirstu, mille jaoks on ammu juba raha korjatud neil. Riided on ka juba enne sõda ostetud, uhked. Naabrid imestavad ja samas on pahased, et neile lauda ei tehtud peale matust. Ilmar saab ta surmast alles peale matuseid teada lehe kaudu. Jüri ei taha temaga tegemist teha. Tahab ainult, et teda maetaks sinna kõrvale. Ilmar saadab oma armukese Viivi minema ja läheb koju tagasi oma naise juurde. Nad ei ole veel lahutatud. Ilmar on Jüri peale vihane.
Toovad Jüri enda juurde elama, sest ta on järsku haigeks jäänud. Ilmar ei taha temaga eriti suhelda, tunneb, et on talle võlgu, aga ei teagi ,mille kõige eest täpsemalt. Kui Ilmar tööl on , siis lõhub Jüri puid ja teeb teisi majapidamistöid, kui aga tervis lubab.
Elleniga on Ilmar ikka veel koos. Jüri sureb maikuu  esimestel päevadel. Ilmar avab selle kuulsa kasti, mida nad alati enesega kaasas tassisid ja leiab selle põhjast raudristi, mille Jüri oli lasknud endale teha. Ilmar ei suuda üksi seda valu südames kanda ja kutsub kõik kunagised Jüri tuttavad matustele. Ilmar saab aru, miks tema vanaisa oli olnud rauast südamega, nagu temagi, oli ta olnud üksi terve oma elu ja unistanud asjadest, mis kunagi ei teostunud. Nüüd mõistis Ilmar vanaisa , aga oli juba hilja talle seda öelda. Ellen loodab, et Ilmar hakkab nüüd ka inimese moodi tundma ja armastama. Ilmar vaatab oma poega ja läheb eluga edasi, lootuses, et väikesest Jürist saab tubli ja aus töömees.



Alfred Laasmann- Jüri töökaaslane, venemeelne.
Reeberg- u. 60 aastates mees, sai vennalt suure päranduse, tahab metallivabriku ehitada
Harry  Bellis Sevell – Hermani uus nimi Ameerikas
Mary Bellis- tema naine
George, Mabel, Evelyn- Hermani lapsed
Barbaara- väljamõeldud pruut Ilmarile ta klassikaaslaste poolt
Ellen Rehepapp- Ilmari naine
Jüri Säävel- Ilmari poeg.
Viive Järvemaa- Ilmari armuke

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar