esmaspäev, 8. oktoober 2012

Knut Hamsun „Victoria” põhjalik kokkuvõte peatükkide kaupa


Knut Hamsun „Victoria” 

Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle.Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luuletusi kirjutanud. Mets oli ta kodu ümber maha raiutud, sai herilaselt huulde nõelata. Pidi jälle mõisakutid paadiga sõitma viima, aga päästis sadamas uppuva tüdruku, kuna teadis sealset põhja ja vee liikumisi, teine kutt otsis sootuks valest kohast uppuvat tüdrukut. Paadisõit jäi seega ära, kuna Joh oli läbimärg. Hiljem tulid need linnavurled veski juurde ja panid tühja veski käima, isa kutsus Johi , kes pani veski kinni, kuna muidu oleks kivid katki läinud. Vic palus vabandust ja mingeid Vici poolseid tundeid Johi vastu oli juba näha. Õhus oli sädet no.Läks jälle linna õppima ja tööle(ehk kirjutama). Kohtus linnas Viciga, ütles et kõik luuletused on temast ja ta armastab teda. Vicil oli 1 ta luuletus põues ja lõpuks ta ütles ka, et armastab Johi. Vic suudles Johi.Joh äratab jälle naabrimehe oma öise laulmisega. Elas öiset elu, kõndis toas edasi-tagasi ja kirjutas. Vic ütleb talle, et Papa ei lubaks neid kokku. Joh on meeltesegaduses. Pidi algul Seierite(peaaegu uppunud tüdruku perekond) kutsel vastuvõtule minema, aga kui Vic kirjutas et tuleb ka ja selgitab pikemalt seal nende suhteid, ütles Joh kutse ära.Vic sõitis koju, Joh üritab oma raamatut kirjutada, aga mõtted lähevad mujale. Tahab surmast kirjutada, aga ikka kirjutab ilusat lugu lõpuga, kus Vic mingile mehele(ehk siis Johile) „Ei” ütleb.EI saa oma tunnetest lahti. Peale 9 kuud sai lõpuks raamatu valmis, lõpuga kus ta eakamana juba Vicile veel head aega soovis ja minema sõitis. Nägi segast und peale raamatu lõpetamist. Viis samal päeval käsikirja ära ja sõitis välismaale kus seda keegi ei teadnud.Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga.Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema). Joh jälle suht sillas ja hellitas vist juba lootusi.Vici üllatus Johile oli Camilla(kelle ta kord päästis uppumast). Vicil oli sõrmus jälle sõrmes, Joh jõi end lihtsalt täis.Vic oli palunud ka Johilekõne pidada. Vic unustas end ja hõiskas kõnele vahele.Tahtis Johile peetud kõne tänuks sirelioksa saata teenijaga, aga leitnant(Otto vist, Vici kihlatu) ei lubanud. Otto kahtlustas midagi, küsis Vicilt, andis Johile kõrvakiilu, mis küll tegelikult lõppes sellega et Joh Otto näpuga silma sai hoopis.Camilla tuli Johile veski külla järgmine päev ja nad läksid kivimurdu ja koopa. Joh ütles millegipärast, et on Camilla kingitud asjad ära andnud või kaotanud. Rääkis anonüümselt lugu, kuidas Vic talle samas kohas Ei oli öelnud. Ja tagatipuks palus Camillat endale paari aasta pärast naiseks. Joh saatis Camilla sadama. Camilla ütles, et Otto sai jahil surma. Joh ütles veel viimasel hetkel et ei väärid Camillat, kuid Camilla ikka tahtis. Läks ära laevale. Niisiis oli Joh omale naise kinni pannud, kuigi see õige oli just vabaks saanud. Vic tuli ka sadama ja ütles et Otto on surnud, kuna Joh ainult vaikis ütles Vic vihast, et Otto oli 1000x parem kui tema(Joh). Õhtul tuli Vic ja palus vabandust oma sõnade pärast, rääkis et ta läks Ottole ainult isa pärast, kuna tal ei olnud enam üldse raha et ära elada. Otto oli aga rikas. Vic rääkis et ta on kogu aeg ainult Johi armastanud ja igatsenud. Joh ütles et ta võib selle kõik küll andestada, aga ta on juba kihltud. Punkt.Lossihärra palus möldri laipa sadama saata, kuna oli kõigile teenijatele vaba päeva andnud. Lossihärra oli üldse nagu kummitus tundetu, kuna ta rahapada oli ju surnud nüüd. Jäi üksi lossi. Mölder pidi tagasiteel sadamast lossihärrale tervisi saatma. Leidis viimaks lossihärra keldrist, nägi läbi akna, et ta seal midagi imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema, mölder tahtis veel päästa, aga kohutavaid oigeid kuuldes lõi nii vedelaks et pistis jooksu. Hiljem teistega tagasi tulles hoidis suu lukus.Peatüki alguses on mingi munk Vendt’i lugu armastusest.(lugu tütrekaotusest ja 2 tütrest, kes sama meest armastasid) Üldiselt suht teemaväline.Joh tegi linnas tööd ehk kirjutas. Camilla leidis ballilt uue mehe, Richmondi, kes Johile kunagi kõne oli pidanud. Mehed viskasid sõbralikult käppa ja andsid naise üle. Camilla küll moosis ja kiitis niisama Johi, ja rääkis, et ta armastab küll teda(Johi), aga Richmondi veel rohkem.Kellegi Munk Vendt’i 2 juttu jälle. 1 petmisest ja teine ennastohverdavast armastajate paarist. Btw Hamsunil on näidend nimega „Munk Vendt”, aga kuidas see selle looga siin seotud on pole õrna aimugi.Joh nägi Camillat ja Richmondi niisama, kohtas ka vana tuttavat kiriku koduõpetajat, kellel oli nüüd naine ja pere. Õpetaja loeb talle umbes nagu moraali mingil nende vanal suhtlusteemal millese ma ei viitsinud süveneda, vb midagi sellest et kunagi ei saada seda naist keda tahetakse.Nagu õpetajaga endaga oli läinud. Lõpuks kalgilt et Victoria on surnud. Õpetaja jutust on aru saada, nagu oleks Joh selles süüdi, et ta Vici vastu huvi ei tundnud ja ta nüüd surnud on. Vic suri Seierite pere koosviibimisele, kuhu pidanuks ka Joh jälle tulema. Vic tantsis seal end ööläbi nii ära, et kukkus lihtsalt kokku. Arst ütles et tal ainult osa kopsu järel ja järgmiseks päevaks ta surnud oligi. Õpetaja andis Johile kirja, mis Vic oma surivoodil kirjutas. Kirjas ta rääkis, kui väga ta on Johi kogu aeg armastanud ja igatsenud ning et ta ootas teda Seierite juurde.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar