neljapäev, 11. oktoober 2012

Kuidas kirjutada kirjandit?


Kirjandus – Kirjandi kirjutamine

1. Pealkiri:
  • Pealkirja lõpus ei ole punkti.
  • Pealkirja võib lisada hiljem.
  • Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda.
Nt. „Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus

2. Moto:
  • Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva.
  • Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real.
  • Moto peaks peamõtet täpsustama.
  • Moto võib olla ladina keeles.

3. Sissejuhatus:
  • Sissejuhatus peab olema üldine.
  • Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist.
  • Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri.
  • Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena.
  • Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda.

4. Teema arendus:
  • Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-9 lauset.
  • Uus mõte algab uuelt lõigult.
  • Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala.
  • Lisada näiteid, tsitaate, aforisme.

5. Lõppsõna:
  • Lõppsõna peab olema üldine.
  • Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist.
  • Lõppsõnas ei tohi midagi korrata.
  • Enda tegevust ei tohi kommenteerida.
  • Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele.
  • Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti.










Tsiteerimine:
  • Vanasõna või aforismi tsiteerimine:
Nt. Taani vanasõna väidab: „Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta.“
Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
  • Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis):
Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.)
(„)Sul puudub sirav siht? – Eks mine
ja taipa, mis on aina tarbimine.(„)

Tüüpilised vead:
  • Oma tegevust ei tohi kommenteerida.
Nt. „Ma valisin selle teema, kuna…“
  • Sina isikut ei tohi kasutada.
Nt. „Kui sa…“
  • Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad.
  • Lühendeid ei kasuta.
  • Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega.
  • „Osad“ ei käi elusolendite kohta.
  • Vältida sõnu „asi“, „tegelt“, „värk“ jne…
  • Sulge pigem mitte kasutada.
  • Sidesõna ei alusta lauset.
  • Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem.
  • Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem.
  • Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord.
  • Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti.
  • Igas lauses peab olema tegusõna.
  • Võrdluses ei käi „kui“ ja „nagu“ ees koma.
  • Kaashäälikuühendite erandid:
  • Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž).
Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki
  • Liitsõna liitumiskohal.
Nt. Kristall+selge, kesk+kool
  • Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima).
Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss
  • Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.)
Nt. Kristall+ne = kristalne, portugal+lane = portugallane

Vigade märkimine:
  • | – Viga
  • × - Sõnakordus
  • √ - Midagi on puudu
  • ζ – Stiiliviga
  • F – Faktiviga
  • 1)2)3) – Sõnade järjestus pole õige

4 kommentaari: