neljapäev, 11. oktoober 2012

Kuidas kirjutada kirjandit?


Kirjandus – Kirjandi kirjutamine

1. Pealkiri:
  • Pealkirja lõpus ei ole punkti.
  • Pealkirja võib lisada hiljem.
  • Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda.
Nt. „Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus

2. Moto:
  • Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva.
  • Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real.
  • Moto peaks peamõtet täpsustama.
  • Moto võib olla ladina keeles.

3. Sissejuhatus:
  • Sissejuhatus peab olema üldine.
  • Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist.
  • Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri.
  • Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena.
  • Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda.

4. Teema arendus:
  • Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-9 lauset.
  • Uus mõte algab uuelt lõigult.
  • Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala.
  • Lisada näiteid, tsitaate, aforisme.

5. Lõppsõna:
  • Lõppsõna peab olema üldine.
  • Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist.
  • Lõppsõnas ei tohi midagi korrata.
  • Enda tegevust ei tohi kommenteerida.
  • Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele.
  • Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti.










Tsiteerimine:
  • Vanasõna või aforismi tsiteerimine:
Nt. Taani vanasõna väidab: „Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta.“
Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
  • Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis):
Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.)
(„)Sul puudub sirav siht? – Eks mine
ja taipa, mis on aina tarbimine.(„)

Tüüpilised vead:
  • Oma tegevust ei tohi kommenteerida.
Nt. „Ma valisin selle teema, kuna…“
  • Sina isikut ei tohi kasutada.
Nt. „Kui sa…“
  • Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad.
  • Lühendeid ei kasuta.
  • Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega.
  • „Osad“ ei käi elusolendite kohta.
  • Vältida sõnu „asi“, „tegelt“, „värk“ jne…
  • Sulge pigem mitte kasutada.
  • Sidesõna ei alusta lauset.
  • Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem.
  • Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem.
  • Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord.
  • Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti.
  • Igas lauses peab olema tegusõna.
  • Võrdluses ei käi „kui“ ja „nagu“ ees koma.
  • Kaashäälikuühendite erandid:
  • Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž).
Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki
  • Liitsõna liitumiskohal.
Nt. Kristall+selge, kesk+kool
  • Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima).
Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss
  • Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.)
Nt. Kristall+ne = kristalne, portugal+lane = portugallane

Vigade märkimine:
  • | – Viga
  • × - Sõnakordus
  • √ - Midagi on puudu
  • ζ – Stiiliviga
  • F – Faktiviga
  • 1)2)3) – Sõnade järjestus pole õige

5 kommentaari:

  1. Äitäh! Aitas väga

    VastaKustuta
  2. suured tänud! MN

    VastaKustuta
  3. Aga kokkuvõttes ei tohi just midagi uut olla, aga siin on kirjutatud, et midagi ei tohi midagi korrata. Kas selle all on mõeldud, et kokkuvõttes ei tohi midagi kaks korda öelda?

    VastaKustuta