kolmapäev, 3. oktoober 2012

Moliére'i näidend „Tartuffe ehk petis“ kokkuvõte


„Tartuffe ehk petis“
(komöödia viies vaatuses)

Tegelased:
Proua Pernelle – Orgoni ema
Orgon – Elmire´i mees
Elmire – Orgoni naine
Damis – Orgoni poeg
Mariane – Orgoni tütar
Valére – Mariane´i peigmees
Cléante – Elmire´i vend
Tartuffe – vagatseja
Dorine – Mariane´i toaneitsi
Härra Loyal – kohtuteener
Politseiametnik
Flipote – proua Pernelle´i teenija

Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas.

Esimesse tegelaste rühma kuuluvad proua Pernelle ja Orgon, kes on Tartuffe´i poolel ja aitavad kaudselt mehel inimesi petta. Teises tegelased püüavad avada esimeste silmad, et nad näeksid, millise inimesega on Tartuffe´i näol tegemist.

Esimene vaatus
(esimene stseen)

Proua Pernelle otsustab majast lahkuda, sest ta ei suuda taluda majas valitsevat korralagedust ja seda, et tema arvamusega ei arvestata ning peale selle ei ole selles majas tema arvates põrmugi aukartust. Proua Pernelle tõreleb toateenijaga (Dorine) ja küsib, et mis toateenija see on, kes ei suuda oma mokka maas hoida. Peale selle tõreleb ta oma poja naise, Elmire´iga, kellel keelab nii tihti oma poja juures käia, kuna vastumeelsed on need ilmalikud tõed nendele, kes halvaks peavad patte ehk siis siinkohal tema pojale, Orgonile. Proua Pernelle´i ütleb, et talle ei meeldi, kui Tartuffe´ist kõneleb halvasti iga kõlupea ning lisab, et igaüks peaks Tartuffe´ist eeskuju võtma. Damis ei suuda aru saada, kuidas on Tartuffe´il õnnestunud nii osavalt Orgon ja proua Pernelle oma pilli järgi järgi tantsima panna ja Dorine lisab, et kui keegi võtab puhta kullana Tartuffe´i sõnu, siis muud see peale pattude ei teekski. Pernelle arvab, et kõik mured kaoks, kui teisedki võtaksid kuulda Tartuffe´i vaga juttu, kuid Dorine omakorda lisab, et see mees ainult näib pühamees, tegelikult on ta kelm, kes kerget saaki haistab.
Dorine Tartuffe´i kohta:
  • Et märkamata jääks tema enese vead, ta teistes vigu näeb.
  • Et välisilme petvalt sarnane on nii voorusel kui ka pahel, siis laimuporiga sellised inimesed teisi määrivad, kes ise halvad ja laitust väärivad.
Proua Pernelle:
  • Hea, et poeg tõi majja selle mehe
  • Tartuffe on ju inimkonna ehe
  • Taevast saadetud ta on muutma meie meelt ja ära pöörata eksituse teelt
  • Te kõik teda kuulama peaksite!
  • Te kõik näete endas paremas narri ja hukas on meie aeg

Proua Pernelle Elmire´ile: mulle ei meeldi siinne naeruvadin, imelikud jutud, peod ja ballid, seepärast te mind siin niipea ei näe.


(teine stseen)
Vestlema jäävad Dorine ja Cléante
Nad ei suuda mõista, miks oli täna nii kurja keelega see muidu nii tubli ja mõistlik vana daam.
Cléante: ta näeb Tartuffe´is autoriteeti
Dorine: oh, oma poja kõrval on proua toon veel mõõdukas. Mäletan Orgonit kui mõistlikku meest, kes vapralt teenis oma kuningat ega hoolinud mingist ohust. Nüüd aga on saanud temast narr! Tartuffe´i tarkusest on saanud tema ainus kõneaine, kelm on kallim tema naisest, lastest ja emast. Igas asjas on ta Tartuffe´i mõju all ja pihib sellele kõik, mis tal hinge peal on. Pealegi on lauas aukoht sellel võõral mehel, kelle söömist kahe eest vaatleb Orgon suure härdusega. Petis osavalt peab härrat oma käpa all, välja pressinud on ta temalt ju palju raha ja naerab pealegi oma õiglast meelepaha.

(kolmas ja neljas): ikka sama teema

(viies stseen)
Saabub Orgon, kes on maal puhkamas käinud. Uksel tuleb Orgonile vastu naisemees, Cléante, kes küsib, kuidas mehele maal meeldis. Orgon ei suvatse vastatagi ja asub hõikuma Dorinet, et küsida, kas tema äraoleku ajal oli majas ikka kõik korras. Dorine räägib, et üleeile oli proua haige, aga Orgonit ei paista lugu huvitavat ning ta küsib kohe, et kuidas ikka Tartuffe´il läheb. Dorine püüab ikka ja jälle seletada, kui ränk on proua haigushoog, kuid taas kord tunneb Orgon huvi üksnes Tartuffe´i käekäigu üle. Ja stseeni lõpus ütleb Dorine, et saab nüüd emandale öelda, kui liigutaval moel Orgon teda meeles pidas.

(kuues stseen)
Cléante ja Orgon jäävad kahekesi.
Cléante: otse näkku ja naeris teile praegu Dorine ja ausalt öeldes ei saa ka mina toateenija käitumist pahaks panna. Teie kiindumus Tartuffe´i on harukordne ja ma ei suuda aru saada, kust sai võõras teie üle sellise väe!?
Orgon: te ju ei tunne veel Tartuffe´i , seega ärge võtke sõna, veel vähem tema vastu.
C: meil pole vaja teda lähemalt tundagi, ka kõrvalseisja saab aru, millise mehega on tegu
O: ikka vaidleb vastu ja ütleb, et kui teisedki Taruffe´i näeksid, siis seisaksid hardusest tema ees ja kes kuulavad tema nõu, leiavad südamerahu. Mina sündisin ümber, see tutvus vabastas mind nõrkusest. Ka sõbrad ei ole mulle enam olulised, hädad mind ei murra ja minu pärast võiksid kõik minu pereliikmed surra, sest ma mitte põrmugi ei kurvastaks siis.
Orgon kirjeldab kohtumist Tartuffe´iga:
  • ma kohtusin temaga pühakojas, kus mulle paistis silma tema vaga elulaad ja usklik hingelaad
  • kui tahtsin lahkuda, siis ta seisis ukse ees ja ulatas mulle pühitsetud vett
  • tema teenri käest kuulsin, et Taruffe on vaene, kuid pärit vanast ja auväärsest soost
  • kui pakkusin raha, siis võttis ta vastu ainult pool ja sellestki pool annetas vaestele
Cléantel tikub kogu selle jutu peale naer peale ja ta ütles, et märkas, et Orgon on nakatunud vabamõtlemisega ja kuulda peaks võtma manitsemist, sest muidu ükskord sellel libedal teel raskelt kukute.
  • aus vaprus käib oma teed ilma kärata
  • ehtne vagadus ei tao vastu rindu ja ei pane imetlema usuindu
  • kas tõesti näe te vahet variseril ja vagamehel? Esimene kannab ju maski ja see esimene on Tartuffe!
  • te silm ei eralda üksteisest head ja halba
Orgon : sa ju räägid nagu oleksid ainukene tark siin maailmas!
Cléante räägib, et tema ainus tarkus seisneb selles, et ta oskab eristada voorust ja pahet. Peale selle ütleb mees, et vihkab silmakirjalikkust ja inimesi, kes on väljas üksnes oma kasu peal, kuid peab lugu tõsimeelsetest jumalateenritest.
Elmire´i vend räägib selle pika jutu ära, mille peale Orgon küsib: „Kas lõppes teie jutt?“ Ja ongi kõik. Orgon ei tee Cléante´i jutust väljagi ega taha uskuda, et Tartuffe võib olla variser.
Viimaks küsib Cléante, miks Orgon jäi nõusse oma tütre Mariane´i ja Valére´i kihlumisega, kuid pulmad ometi edasi lükkas. Orgon põikleb ega anna vastust.

Teine vaatus
(esimene stseen)

Mariane ja Orgon
Orgon küsib Mariane´i käest, kuidas Tartuffe tüdrukule meeldib. Mariane ütleb, et olen nõus ütlema kõiki neid sõnu, mis isa kuulda tahaks.
Sisse hiilib Dorine, kes jääb seisma Orgoni selja taha, et mees teda ei näeks.
Orgon tahab, et Mariane abielluks Tartuffe´iga.
Mariane´ile ei meeldi idee, samuti ei meeldi see ka Dorinele, keda vahepeal on märgatud.:)
Kuid Orgon on oma otsuses kindel ning lubab selle ka teoks teha.
Orgon ütleb, et ta tahab Tartuffe´i aidata, et see saaks tagasi oma varanduse, mille võttis tema käest üks petis.
Dorine :
  • see, kelle pilk on taeva poole pööratud, see ei koputa nimele ja soole
  • kes tõesti vaga on, see tiitleid ei vaja ja ei hiilgust ega au aja taga see
Dorine ütleb Orgonile, et see lubaks tütarlapsel ikka iseendale ise mees valida, kuid Orgon väidab end teadvat, mis on tema tütrele parim.
Orgon ja Dorine lähevad hakkavad sellel teemal, kas Mariane ikka peaks Tartuffe´iga abielluma, tuliselt vaidlema.

(kolmas stseen)
Dorine ja Maraine
Dorine küsib Mariane käest, et miks too ei hakanud isa jubedale ettepanekule vastu.
Mariane vastas, et temal ei olnud selleks õigust ja tema peab täitma lapse kohust.
Dorine: seletab, et tüdruk peab ikka ise teadma, kellega abielluda, sest ega tema isa ei hakka naituma Tartuffe´iga.
Mariane räägib, kui väga ta armastab Valéret ja senikaua, kui nad koos ei ole, on nad kurvad ja lausub selle peale, et teeb enesetapu, kui enam miski muu ei aita. Dorine läheb selle jutu peale keema ja ütleb, et see on tüdrukul tore plaan küll! Dorine ütleb Marianele, et kes tõeliselt armastab, see ei kaota kunagi lootust ega lase longu oma pead. Mariane omakorda ütleb, et sõnakuulamine on ju ometi iga lapse kohus ja tema ei taha isa armastusest ilma jääda. Dorine lubab leida viisi, kuidas abielu ära hoida.

(neljas stseen)
Valére, Dorine ja Mariane
Valére on teada saanud, et Mariane abiellub Tartuffe´iga – see lööb lõhe kahe armastaja vahele, sest noormees ei suuda mõista, miks Mariane ikkagi isale vastu ei hakanud ning ütleb irooniliselt, et Tartuffe´iga abiellumine on suurepärane mõte! Valére arvab, et see, mis nende vahel oli, oli vaid puhas meelepete, mitte armastus! Armastaja ju niimoodi ei käituks! Mariane püüab end õigustada sellega, et täidab isa käsku ega kavatse sellest üle astuda. Valére ütleb, et leiab endale kellegi teise, kes tema usaldust ei peta ilmaaegu ja kes kaotust asendab, eeskujuks Mariane teguviis. Valére lahkub, solvatuna, kuid Dorine kutsub mehe tagasi ja lepitab armastajapaari, kes nii narristi oli käitunud. Üheskoos mõeldakse välja plaan, kuidas Tartuffe´i ja Mariane´i abielu ära jätta.
Dorine Mariane´ile:
* esilagu näi leplik ja lase isal arvata, et jäid nõusse
* teie pulmapäev jääb teie määrata, mis aitab aega võita ja on ju olemas mitmeid haigusi, mis laulatust ei luba
* vabaneda saab halva endega: kas möödub teist leinarong, klaasi pillate maha või näete unenäo, mille tähendus on paha
* ja pealegi ei saa keegi ega miski teid sundida, et te laulatusel ütleksite „jaa.“
* arukam on, kui te Valérega enam siin ei kohu, sest muidu ei lähe meie plaan täide
* me peame kõik oma tutvused mängu panema, et see narrus ei saaks sündida

Kolmas vaatus
(esimene stseen)
Damis ja Dorine
Damis on pahane, et Tartuffe´ile on tema isale nii suur mõju. Dorine ütleb poisile lohutuseks, et ainuke, kes suudab nüüd Orgonit mõjutada, on võõrasema, sest proua mõju all tundub Tartuffe olevat, sest mees näib olevat seda nägu nagu vaevleks ta armuvalus. Damis tahab kuulata pealt jutuajamist proua ja Tartuffe´i vahel, et teada saada, kas tõesti Tartuffe tahab Mariane´ga abielluda.

(teine stseen)
Elmire ja Tartuffe
Tartuffe on Elmire´isse armunud ja tal on hea meel naisega kohtumise üle. Elmire´i küsib, kas on tõsi, et Orgon on tema kodukäiks valinud. Tartuffe vastab, et on küll, kuid kui ausalt kõneleda, siis on temal hoopiski teine eesmärk: õndsus, mille eest ei tundu suur ükski hind. Elmire on üllatunud, sest ta oli alati arvanud, et Tartuffe´i paelub üksnes taevas ja ta ei näe patust maad.
Tartuffe jutustab:
  • taevast ilu ma taga nõuan, kuid mainegi on minu südamele armas
  • ja oma silmi ma teilt ei saa, sest taevane vürt on loonud teid nii kauniks
  • lõpuks mõistsin, et kiindumus ei ole pahe, vaid see on taeva tahe ja seepeale hardunult mu hing teid imetlema jäi
  • teie rõõm on minu rõõm ja valu (peab silmas Elmire´it)
Elmire leiab, et Tartuffe pihtimus on julge, kuid küsib, et kas see meest eksiteele ei vii ja soovitab Tartuffe´il veel veidikene oma südamega nõu pidada.

Tartuffe:
  • aga inimeseks jääb ju ikkagi ka kõige vagam vaga
  • mõistus on teie ilu ees jõuetu
  • aga ka mina ei ole ingel – ja kui küsite, kes on süüdlane, siis on see teie ilu
  • küll olen ma nutnud ja paastunud ning taevast appi palunud, aga asjatult ma teid unustada püüdsin
  • ma võin teie saladust hoida ja ei vii ohtu teie au
Elmire:
  • kas te siis ei karda, et seda kuulda võib mu mees?
  • mina olen nõus vaikima, aga tasuks soovin ma, et te ei abielluks Mariane´ga ega lahuta teda Valérest

(neljas stseen)
Elmire, Damis
Damis tuleb välja kõrvaltoast, kus ta peidus oli ja ütleb, et sellest loost peavad kõik teda saama. Damis lubab kiskuda viimaks ometi sel kelmil maski eest, sest juba liiga kauaks on jäänud koormaks see suli.
Elmire aga ütleb, et tõotas Tartuffe´ile, et on vait ning tühja asjata ta oma meest tüüdata ei soovi.
Damis:
  • mina vaikida ei kavatse
  • petist nuhelda on ju ääretu mõnu
  • vahel on kättemaks ikka nii hea ja pealegi on selleks praegu soodne võimalus

Damis Orgonile, oma isale.
  • see härra, kes logu peab te heldusest ja hoolest, tahtis teid reeta tänuks sõpruse eest!
  • ma sattusin peale Tartuffe´ile, kui ta ahvatles teie kaasat häbitööle
  • kuna aga teie kaasa on nii diskreetne ja hea, et ta teid tülitada ei taha, siis pidin teile ise selle loo ära rääkima

(kuues stseen)
Orgon, Damis, Tartuffe
Orgon küsib, kas sai tõesti õigesti aru ja Tartuffe vastas talle niimoodi:
  • jah, ma olen tõesti näru, viimane patune ja teesklev libekeel
  • head ei tee ma iial ja väärikalt ka ei toimi
  • ma ei eita ega õigusta end, ükskõik, mis minule ette heidetakse
  • te parem ärge kõhelge ja vihahoos mind majast välja ajage

Orgon ütleb seepeale, oma pojale, et kuidas see julges nii õilsa vaimuga inimest nagu seda on Tartuffe mustata! Orgon ei taha oma poega uskuda, mille peale lausub Tartuffe:
  • uskuge, et Damise sõnad on tõde
  • kust teie peate teadma, milleks olen mina võimeline?
  • te lasete mu välimusel ennast petta ja peate mind paremaks kui ma tegelikult olen
  • kõik on vale, mis te minu kohta teate
  • mind peetakse vagaks, kuid olen tegelikult halb ja õel
Tartuffe pöördub Damise poole ja ütleb, et see võib südamerahuga teda petiseks nimetada ja ta kuulab põlvili maas, kuidas teda mõnitatakse ning laskubki põlvili.

Orgon saab oma poja peale pahaseks ning veel rohkem ärritab teda see, et kogu tema perekond tahab teda sellisest pühakust lahutada.
Damis küsib isa käest, kas tõesti tütrele saab peale sundida meest?
Orgon seepeale, et see laulatus toimub juba täna!
Orgon saab oma poja peale nii vihaseks, et ütleb temast lahti, ei taha tema nägu enam enda majas n’ha ning ei anna Damisele punast pennigi oma varandusest.

(seitsmes stseen)
Tartuffe, Orgon
Orgon Tartuffe´ile: see surmahoop on mulle, kui teid solvatakse nõnda!
Tartuffe:
  • selle poisi poolt sai mulle osaks nii jõhker tänamatus
  • kuidas ta sai mind süüdistada säärases patus – see on ju õeluse tipp!
Orgon kahetseb, et oma poega sellise laimamise pealt maha ei löönud. Tartuffe leiab, et on sellesse majja liiga kauaks läinud, peresisesed suhted on halvaks muutunud ja ütleb, et on otsustanud lahkuda.
Orgon ei taha lahkumisest midagi kuulda ning lisab, et hukkub ilma Tartuffe´ita. Seepeale võtab vagatseja siiski nõuks jääda, kuid lubab Orgoni naisest võimalikult kaugelt mööda käia.
Orgon aga ütleb, et Tartuffe peaks just nimelt tema naisega palju aega koos veetma, et marru ajada inimesi, kes ei usu tema vagadusse.

Neljas vaatus
(esimene stseen)

Cléante, Tartuffe
C. räägib, et on kuulujuttudega kursis, kuid küsib Tartuffe´ilt, kas tema siis peab (olgugi, et Damis teda ülekohtuselt süüdistas) ikkagi nõnda karmilt kätte maksma ega oskagi kristlikult andeks anda.
* kas teie vaga hing siis tõesti õiglaseks peab, et isa oma pojast lahti ütleb?
* kas te siis nüüd ei võiks isa ja poega taas lepitada?
Tartuffe:
  • see oleks hea
  • mina ei pea viha ja iial kurjuse eest kurjaga ei tasu
  • kallis mulle on ju vaid ligimese kasu
  • aga kas on see taeva soov, et isa ja poeg kokku saaksid? Kui nii, siis pole selles majas enam kohta minu jaoks
C:
  • aus mees ei heieta niimoodi taeva huvidest
  • taeval on võimalik ju ilma teietagi süüdlast nuhelda
  • heateost ju ei loobuta kartusest, et seda terve maailm võib ehk valesti tõlgendada!?
  • ja kas taevas tõesti lubab võtta oma isandalt kogu vara ja maad – ei, see on kõike muud kui kristlik meelelaad

Tartuffe:
  • need, kes tunnevad mind, teavad, et ma ei püüdle enese kasu
  • maistel varadel mu silmis on odav hind
  • kingitusi võtan ma vastu, sest tahan olla valvel peremehe huvide eest, et vara ei satuks selle kätte, kelle kätte ei tohiks mitte sattuda
  • ja pealegi – see, kes elus ei käi au ja õiguse rada, see ei oska õieti ka rikkust kasutada, mina aga pruugin seda taevariigi auks ja ligimeste heaks
C:
  • aga nii madalale ju ei lasku ükski usklik, et pärijatele kuuluva jao, pistab omale tasku
  • ja kui on taeva huvides see, et teie Damisega koos ei elaks, kas siis ei oleks õige kristlasena sul lahkuda?
Tartuffe ei vasta, kiirustab minema oma vaga kohustust täitma.

(kolmas stseen)
Mariane palub isa, et see ei käsiks tal Tartuffe´iga abielluda, sest kooselu temaga on surmast koledam. Orgon saab vihaseks, et tütar üldse midagi sellist soovib. Elmire ei mõista, kuidas saab aastates mees olla nii pime, aga Orgon ütleb, et usub seda, mida näeb. Elmire küsib seepeale, et mis oleks olnud siis, kui Orgon oleks näinud, mida Damis nägi. Orgon ei usu ikka.

(neljas stseen)
Elmire ütleb Orgonile, et see oleks peidus laua all, sest tal on üks plaan. Orgon küll puikleb vastu ja leiab, et niiviisi laua all passimine on narrus.

(viies stseen)
Elmire ja Tartuffe koos. Elmire küsib, kas temaga koos olemine, ei solva siis taevast? Mille peale Tartuffe: selliseid lapsikusi pole mõtet karta ja kui eesmärk on hea, teeb see alati halva heaks. Seda teadust või ma ma teile õpetada. Halva juures on halb vaid see, et tõuseb lärm ja ei muu – te võite uskuda mind, sest ma pean suu ja kui patt jääb varjule, siis pole mingit pattu. (Kogu jutuajamise vältel köhatab Elmire mitmeid kordi, et tema mehe tähelepanu mitte hajuda ei saaks.) Ja Tartuffe lisab, et Elmirel ei tarvitse oma meest peljata, sest nagunii on toda nii lihtne ninapidi vedada.

(kuues stseen)
Orgon on aru saanud, milline on tegelik, Tartuffe, mask on eest võetud. Elmire aga hakkab Orgonit noomima, et see nii vara välja tuli ja käsib taas peitu minna.

(seitsmes stseen)
Tartuffe tuleb tagasi ja kinnitab Elmire´ile, et otsis kogu maja läbi ega näinud ainsatki hingelist. Kuid kui ta tõttab siis avasüli naise poole, et teda kaissu haarata, astub see tagasi ja Tartuffe seisab Orgoni ees.
Peidust välja tulnud Orgon on tulivihane ja käsib Tartuffe´il viivitamatult majast lahkuda, kuid mees ütleb, et tema ei lähe kusagile, sest see maja on ju nüüdsest tema oma ja ta võib ka tõendeid näidata.

(kaheksas stseen)
Orgon seletab Elmire´ile, et andis kinkimislepinguga kõik Tartuffe´ile.

Viies vaatus
(esimene stseen)
Cléante, Orgon
Orgon räägib, kuidas Tartuffe temalt laeka välja meelitas, sest ta ütles on vale taeva eest ( ehk siis tegelikult tema eest) midagi salata.
C:
  • elu õpetas teid, et tihti võib rahva seas leida teesklejaid, kel vaga nägu ees
  • aga ärge te nüüd sellepärast ehtsaid usklikke ja sulisid mõtlemata ühte patta visake
  • te ärge kiruge või kiitke liiga ruttu, vaid kainelt kaalutlege – see on ainus viis leida tõde
  • ärge aga mõelge, et ilm on vooruseta

(kolmas stseen)
Tuleb taas proua Pernelle, kes on loost kuulnud, kuid uskuda ei suuda. Proua Pernelle ütleb, et ikka jälitab taevas valitut ja on uskumatu, et niisugune vaga hing teeb sellist pattu. Orgon ei mõista. Pernelle räägib edasi: Ikka käib ju voorusel saatjaks vaen ja mure, õelad küll surevad, kuid õelus ei sure. Ma arvan, et keegi laimaja su eksiteele viis. Pole mõtet süüdistada teist, kui selleks puudub alus!
Dorine sekkub:taevas karistab nüüd teie enese süüd - te ei uskunud meid, taevas ei usu nüüd teid

(neljas stseen)

Härra Loyal jt.
Härra Loyal saabub sõnumiga Tartuffe´ilt. Edastab kohtukutse, mille tulemusel kogu perekond peab välja kolima sellest majast, sest hoone kuulub nüüdsest Tartuffe´ile.

(viies stseen)
Nüüd saab ka proua Pernelle aru, milline mees on Tartuffe

(kuues stseen)
Valére: toob endaga kaasa halva sõnumi. Ta kuulis pealt salakorraldust ja ütles, et kogu perekond peab viivitamatult maalt põgenema – see kelm on kaevanud oma majesteedi ees, et hävitada teid ja on teatatavasti andnud edasi ka ühe kasti, kus keeluvastaselt on mingid paberid, mille tõttu ähvardab teid karm nuhtlus, ta küll täpsemalt ei tea, mis juhtuma hakkab, kuid vangiminek on kindlustatud.

(seitsmes stseen)
Tartuffe´i ja Orgoni jutuajamine enne esimese trellide taha minemist. („Riigi huvid on minu jaoks kõige kõrgemal,“ütleb Tartuffe).Kui saabub politsei ametnik, siis võetakse kõigi üllatuseks kinni hoopiski Tartuffe ja politseiametnik põhjendab seda nii: (Orgonile osutades)
  • meie maad valitseb monarh, kes alatust ei luba
  • ta ei lase meil pimestada endid petistest, kes voorust teesklevad, et rohkem silma paista
  • ta läbi näeb varisere ja kalliks peab tõelist ustavust
  • talle tülgastav on kõik, mis võlts ja must
Politseiametnik Tartuffe´ile
  • libekeelselt sa küll süüdistasid teist, kuid vahele jäid ise
  • monarh sai teada, et teise nime all on sul hinge peal veel teisigi kuritegusid ja neid nii palju, et ei jõua kokkugi lugeda!

(kaheksas stseen)
Cléante ütleb Orgonile, et peaksime kõik koos riigipead minema tänama, kes meile tegi ohtralt head.
Orgon: See on õige jutt. Tahame ju kõik tema heldemeelsust kiita ja seejärel saame tütre pulmasid pühitseda! Ustav, tubli Valére on mees, kes väärib teda.

Antud teos sattus omal ajal kirikuringkonnas teravate rünnakute märklauaks. Tegelikult ongi kogu näidend suunatud religioosse ellusuhtumise vastu üldse, millele on näidendis vastandunud Cléantes´i kaudu sõnastatud ka teiste osaliste tegevuses ilmnev maine, ilmalik, humanistlik elulaad.


:]



2 kommentaari:

  1. Oi, aitäh. Homme on kaubois töö ja siin hea lugeda.- Matis J.

    VastaKustuta