kolmapäev, 14. november 2012

Aidi Vallik “Mis Sinuga juhtus, Ann?” lühikokkuvõte


Mis Sinuga juhtus, Ann?”

Aidi Vallik


Tegelased
Peategelane Ann oli raskesti mõistetav noor tütarlaps, kes tahtis vaid oma perekonda tagasi. Ta oli väga heasüdamlik ning hea tütar oma emale, kuni selle punktini, kui avastati ema vastsündinud lapsel raske südamerike ja kõik hakkas allamäge minema. Peale seda muutus Ann suuresti. Ta tahtis kõike vaid endiseks saada ja pidas ennast süüdlaseks selles, mis juhtus tema vennaga. Lõpuks ta ei osanud enam mitte midagi teha ja kõik näis nii lootusetu, et isegi see lustlik ja entusiastlik tüdruk hakkas lootust kaotama ning ei osanud enam kuidagi käituda ega olla. Ta muutus pealtnäha ükskõikseks kuid seespidiselt väga masendunud ja kurvaks inimeseks. Ning lõpuks ütles ta vaimne tervis täiesti üles ja ta sattus vaimuhaiglasse.
Tähtsuselt teine tegelane raamatus oli Anni sõbranna Maya. Ta oli pärit ühest hipiperekonnast, kus ema oli ravitseja ja kaardimoor ning vanaisa oli Tauni sündroomiga vanem mees. Maya oli ammu iseseisvunud noor ja ilus tüdruk. Ta elas oma elu ja puutus nii vähe kokku oma perekonnaga, kui vähegi suutis. Mayal olid enamus sõpradest satanistid ning ta ise kuulus ka mingil määral sinna alla.
Tähtsuselt järgnevad Anni ema, Anni ema uus mees Ants, Maya poiss Seth, ja üks satanist Orgoth, kes minu arvates iseloomustamist eriti ei vääri, kuna neil oli üsna väike tähtsus kogu sisu seisukohalt.

Põhiprobleem
Põhiprobleem antud teoses oli peategelase Anni eneseotsingud tänapäeva keerulises ja laias maailmas. Ta tundis ennast oma perekonnas kõrvalejäetuna ja üleliigsena. Ta ema oli rase oma uuest mehest Antsust. Ja emal oli nii palju tegemist selle uue lapsega isegi juba enne tema sündimist, et kogu ema tähelepanu, muidu perekonnas ainus laps olnud Annilt, läks uue lapse peale. Ja kuna Ann seda enam ei talunud ja tahtis vaid, et kõik oleks taas endine, otsis ta abi satanistide foorumist ja pöördus langenud inglite poole palvega kõik jälle endiseks muuta. Tegelikut ta ei uskunud alguses eriti sellesse ettevõtmisse, kuid kui laps oli sündinud ja selgus, et lapsel on suur südamerike hakkas Ann seda väga tõsiselt võtma ja uskuma. Ta tundis ennast jubedalt süüdi tema vennaga juhtunus ja üritas tehtut tagasi võtta, kuid see näis aina võimatumana. Ta hakkas suhtlema tema klassi tulnud uue tüdruku Mayaga, kes kuulus samuti satanistide hulka ja otsis kontakti kõigi nendega, kes selles vallas ennast vähegi rohkem kodus tundsid. Lõpuks ta sattus Maya poisi Sethi juurde ja satanistid ostustasid teda aidata. Nad korraldasid ohverduse ja ohverdasid sinise karvase jänese, mille Ann oli ostnud oma vastsündinud vennale, pannes selle põlema. See kõik juhtus tollel peol, kus Ann ennast esimest korda elus täis jõi ja oma süütuse Maya kutile Sethile kaotas.

Oma arvamus

Selle raamatu kohta tekib mul kohe palju vastakaid arvamusi. Esiteks meeldivad mulle kohutavalt sellist stiili noortele mõeldud raamatud.
Mulle meeldis selle raamatu juures väga selle lugu. See oli äärmiselt haarav ja ma ei suutnud raamatut isegi kooli-tundides käest ära panna. Kui raamat lõpuks läbi sai, tundsin ma küll kergendust, kuid olin siiski õnnetu, et ei saa seda enam nautida. Ma samastusin peategelasega väga, kuid muidugi mitte nii dramaatiliselt. Ma suutsin teda mingil määral väga ilusti mõista. Tema valu, ema hoolitsuse puudumisel, oli justkui käega katsutav. Ann oli väga emotsionaalne inimene. Ta pidas ennast süüdi venna kohutavas haiguses ning ka selles, et ta ema Antsust lahku läks. Samas ema käitumisest ma ei saanud absoluutselt aru. Ants oli väga hoolitsev mees nii temale kui ka Annile suurepärane isa. Ma saan täitsa aru, et raseduse ajal võivad naised üsnagi ära keerata, kuid sellisel määral ma sellest küll aru ei saa. Aga jällegi Antsu vaatenurgast vaadates ma saan ka temast aru, kuna sellise naisega on üsna võimatu koos elada, kes lihtsalt arvabki, et mees paneb kohe kindlasti kõrvalt või siis on pervert ja katsub tema last liigselt ja rõvedate kavatsustega.
Teiseks jäi raamatu sisu ja lõpp väga lahtiseks. Ann jutustas ju kogu seda raamatut, olles ise vaimuhaiglas. Niisiis polnud kindlalt mõistetav, kas satanistid: Maya, Seth ja Orgoth, üldse olid olemas, või olid nad lihtsalt Anni elava kujutlusvõime vili.
Kolmandaks ma tooks välja Anni isiksuse muutuse kogu raamatu vältel nii nagu mina seda mõistsin. Enne Anni venna sündi oli Ann olnud korralik laps: ta õppis hästi, ta ei pidutsenud liigselt, tal olid korralikud sõbrad ja läbisaamine vanematega väga hea. Kuid mida rohkem sündmustik seda hullemaks muutus ka Ann. Tal tekkisid uued sõbrad, tal oli kõigest sügavalt ükskõik, ta pidutses ja tundis ennast vabalt, kooli jõudis harva ja kõik hakkas allamäkke minema. Samas oli ka kogu see kuidagi arusaadav, sest tüdruk tundis ennast ju kõiges selles, mis tema venna ja perekonnaga juhtus, süüdi.
Lõppkokkuvõtteks mulle meeldis see raamat. Tema arusaadavuse lihtsuse ning sisu põnevuse tõttu loen ma seda raamatut kindlasti üheks oma lemmikraamatuks. Ja soovitan seda lugeda kõigil teismelistel, ning miks mitte ka vanematel.

2 kommentaari: