neljapäev, 15. november 2012

M. Atwood "Teenijanna lugu" teose lühikokkuvõte ja analüüs


M. Atwood "Teenijanna lugu"

1.Teose sisu lühikokkuvõte
Ameerika Ühendriikidest on saanud Gileadi Vabariik. Kõik teistkordsed abielud ja abieluvälised suhted kuulutati uue režiimi kehtestamisel abielurikkumisteks. Naistest, keda nüüd peeti abielurikkujateks, loodi reserv, kus nad pandi elama ühe katuse alla ja neid hakati ümber kasvatama. Nad võõrandadi oma endisest elust ning neile hakati selgitama nende uut funktsiooni – rikastele laste sünnitamine.
Raamatus keskendutakse ühe sellise naise mälestustele, kes räägib oma uuest elust ja võitlustest mida ta enda sees peab. Ta viiakse elama ühe komandöri juurde ning tema uueks nimeks saab Offred. Kuna komandöriga magades ei õnnestu tal rasedaks jääda, otsib ta abi komandöri autojuhi Nick’i juurest, kes on nõus talle oma abi pakkuma. Järglaste saamine on nii oluline, et need naised, kes rasestuda ei suuda, viiakse kas teise perekonda või koonduslaagrisse rasket tööd tegema.
Raamat on kokku pandud kirjeldades Offredi heitlust naisena, kellelt on võetud kõik peale õudusunenägude ja mälupildikeste oma kunagisest perest.

2.1Teoses esilekerkinud probleemid:
1)      Naiste väärkohtlemine ja riigis valitsev tugev šovinistlik mõtteviis. Kuigi meie elame hetkel tsiviliseritud maailmas ja riigis, kus inimesed, olenemata soost on võrdsed, siis leidub ikkagi nii riike kui ka valdkondi, kus inimesi diskrimineeritakse nende soo alusel. Alles eelmisel sajandil hakati naisi meestega võrdselt kohtlema, mistõttu on maailma mastaabis tegu siiski uuendusega.
2)      Klasside ebavõrdsus. Mitte kunagi ei saa kõik inimesed olla omavahel võrdsed, see on selge, aga antud teoses polnud inimesed mitte ainult jagatud klassideks, vaid igale klassile oli selga antud lausa iseloomulik riietus, et oleks selge kellega on tegu.
3)      Iibe tõstmiseks võetakse kasutusele äärmuslikke meetodeid. Selleks, et kasvatada rahvastikku on raamatus ära keelatutd kõik rasestumisvastased vahendid. Ka reaalses maailmas on näiteks katoliku kirik keelanud ära rasestumisvastaste vahendite kasutamise, nimetades seda jumalateotuseks, mis tähendab, et katoliku-usku inimesed on seatud valiku ette – kas teha lapsi või vahetada usku.
4)      Diktatuur riigikorrana. Raamatus oli toimunud riigipööre ja loodud uus diktatuur. Riigis on kõik tegevused reglementeeritud, kaasaarvatud see kuidas mõtlema peab. Eelmisel sajandil loodi üks suurimaid diktatuure – Nõukogude Liit, mis ei töötanud tegelikult kunagi nii, et inimestel oleks hea olnud. Vastupidi – võtte ära inimestelt eneseteostusvõimaluse, toob see pigem kaasa probleeme, mitte ei leia neile lahendusi.Võimu peale surumine sunnib inimesi alahoidlikeks, mis näiteks iibe tõstmisele mõjub pärssivalt, langetades keskmist eluiga ja tekitades vaimseid kõrvalekaldeid.

2.2Teose mõte: Naised on samasugused inimesed nagu mehedki ja nendesse tuleb niisamuti suhtuda.

3.Peategelase iseloomustus:
Offred ei kirjelda kunagi konkreetselt oma välimust. Ainus, mis on teada, on see, et nii tema kui ta teised teenijannad peavad kandma punast rüüd, punaseid kingi ja valget tiibadega tanu oma nägude varjamiseks. See, kuidas ta kõneleb annab märku temast, kui ühest lootuse kaotanud ja mandunud naisest, kellel pole enam midagi, mille nimel reaalselt edasi elada. Ta lihtsalt eksisteerib. Kuna ta käitub vastavalt sellele nagu ta peab on ta üsna kuulekas ja allub kergesti erinevatele provokatsioonidele. Mõnes mõttes pakub talle teatavat naudingut ka see, kui ta oma mõtetes kirjutab sündmusi ümber ja rikub reegleid. Tal pole enam tundeid, seega ei saa need teda iseloomustada. Tal on keelatud tunda inimeste vastu mingeid tundeid või omada seisukohti. Oma mõtetes ta vahel rikub reegleid, kuid ei lähe kunagi kaugemale.
Seda, mida ta peab õigeks ja mida valeks on raske kommenteerida, sest ta on saanud eelnevalt tugevat ajupesu ning ta on oma uue eluga leppinud. Ta ei pea seda õigeks ega ka valeks mitte -  see on tema elu ja nii lihtsalt on. Offred vaid mainib vahel, et naisi tuleks kohelda pisut paremini, lubades neile rohkem privileege, kuid see on kõik. Tegu on üsna kohanemisvõimelise ja lepliku inimesena. Ta tegi nii, nagu kõik tegid, nagu kõik pididki tegema.
Oma olemuselt on Offred alluv naisterahvas, kes ei soovi probleeme ning peab õigemaks käituda vastavalt sellele, nagu temalt oodatakse. Kuna ta pole oma ametit ta endale ise valinud, ei iseloomusta teenijannaks olemine teda mitte mingist aspektist. Nii palju kui ta kõneleb oma emast, on ta temast hoopis teistsugune, ema oli mässumeelne, tema on rahulik ja ratsionaalsem. Oma kodus oli ta armastav abikaasa ja tema mees oli kodus see, kes võttis vastu otsuseid ja oli naisele toeks.
Offredi suhted oma peremehega olid head, nad kohtusid salaja ja mängisid sõnamängu ning siis vahel sai ta komandörilt ühtteist kingituseks. Komandöri naisega olid tema suhted jahedad ning nad ei sallinud üksteist. Maja personaliga olid nad kõik üsna kaugetes suhetes. Teiste teenijannadega kohtus ta harva ja nad rääkisid vähe. Offredi näol oli tegu igati eeskujuliku teenijannaga.

4.Olulisema kõrvaltegelase iseloomustus:
Moira oli Offredi mässumeelne sõbranna juba enne Gileadi Vabariiki. Valisin kirjeldamiseks Moira, sest ta tõi sellele raamatule ja selles olevatele tegelastele vaheldust. Moira oli väga mässumeelne ja ropp ning kõlvatute elukommetega inimene. Oma äärmise otsekohesusega sattus ta parandusmajas kohe põlu alla. Tänu oma süüdimatusele põgenes ta aga parandusmajast ning kuna teda peeti isegi koonduslaagrisse saatmiseks liiga ohtlikuks, siis viidi ta ühte salajasse komandöride kasutuses olevasse bordell/ööklubisse. Isegi seal oli ta mässumeelne tegelane.Ta ei leppinud kunagi millegagi lõplikult ja isegi siis, kui teda viimane kord mainiti, oli ta kogu oma olekus allavandumatu.
Oma välimuselt oli Moira korpulentne naisterahvas, mis sobis ideaalselt kokku tema süüdimatuse ja kõlvatusega. Moira kandis antud raamatus lõpuni välja feministlikku mõtteviisi.

5.Teose miljöö:
Kuna enne Gleadi Vabariigi sündi eksisteerivat Ameerikat peetakse patu ja kõlvatuse kesemeks, siis on tegu ilmselgelt eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpuga või üheksakümnendate algusega. Mainitud on ära ajakirja Playboy ja ohtralt pornograafiat ning erootilist mõttevabadust. Ameerikas saavutas seksuaalsus umbes sellisel ajal mõttevabaduse ning hakkas hoogsalt vohama. Offredi elu toimus siseriigis, mitte kuskil avatud veekogu lähedal. Ümberringi on palju piiripunkte, et põgenike arvu vähendada.
Inimestele oli tehtud ettekirjutused millal, kellega ja kuidas nad rääkida tohivad. Isegi teenijannade omavaheline suhtlus oli reglementeeritud. Teoses olevad inimesed ei tundunud õnnelikud, kõik olid ühel või teisel moel represseeritud ning see mõjutas tugevasti nende tegevust. Keset seda linnakest oli kirik kuhu hoovi toimetati nende surnukehad, kes olid teisitimõtlejad. Ainukesed, kes amenstiat said, olid juudid. Kirjutamata reegleid polnud olemas, sest kõik oli etteantud ja vabadusi ei jäetud.

1 kommentaar:

  1. Väga hea analüüs :) Mõnus kohe lugeda, saab hea üevaate teosest ja tegelastest ka :) See raamat paneb kindlasti pikemalt mõtlema-

    VastaKustuta