esmaspäev, 12. november 2012

Peet Vallak "Elu nullpunkt" kokkuvõte/analüüs


Novelli „Elu nullpunkt” analüüs
Peet Vallak
Tegelased:

Peategelane

  • Villem Kõo

Kõrvaltegelased

  • Villemi naine
  • Villemi poeg
  • Majaperemehe poeg Eedi

Sündmustik
Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on.
Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri Kõo, tal oli olnud vesiveski ja suurtalu koos õuepealse aida ja suure hooviga. Aga ometigi pole sellest suurest ärist midagi järele jäänud, omajagu lasi poe põhja ka tema isa, kes oli sama aus mees nagu Villem. Ent vanaisa nii aus ei olnudki, oli teine ju lausa kordi-kaks vangimajas istunud. Mis siin imestada, ta polnud punapea nagu Villem ja ta isa, vaid täitsa tõmmuvereline, mustade läikivate juustega nagu mustlane ning kaval nagu rebane ja üldsegi mitte aus. Aga nii samuti oli näiteks ka ratsa rikkaks saanud tema koolivend Ormus, kes kunagi oli turul lihalaua taga müüja, kuid kellele nüüd kuulus linna suurim lihakarn. Olid nad ju koos Villemiga kunagi loodusmatkale sõitnud ja seal Villem talle oma sarvpeaga taskunuga laenanud ja see Ormuse kätte jäänudki. Igakord kui Villem seda tagasi tahtvat, olevat Ormus naernud vaid näkku ja mõelnud erinevaid vabandusi välja, kuigi Villem selge silmaga näinud, kuidas nuga püksipõhjast välja turritab, aga ega ju Villem siis võõra tasku kallale lähe, tema ju aus mees. Ning ega see Ormus oma äriski kiita mees polnud, paljud teavad et ta oma karni kaaluruumis liha raskemaks teeb, et temale ikka kasum tuleks mitte kliendile. Villem aga selline ei ole, tema annab kasvõi niisama ära, peaasi, et ostja kasumisse jääb. Tuleb välja, et selles viga ongi, et Villem on liiga aus mees, sest ka tema isa ju oli korralik mees, aga siiski suutis perekonna äri veidike põhja viia. Aga kõik sulid ujuvad rasva peal, nii Villemi vanaisa kui ka Ormus. Ta taipab, et aususega siin ilmas rikkaks ei saa.
Kui õuest kostub kisa, tahab Villemi naine akna peale karjuma minna, sest seal kaklevad tema poiss ja majaperemehe poeg Eedi, siis Villem aga keelab seda teha. Saab täitsa kurjaks ja ütleb, et las poiss kakleb ja seisab enda eest, ongi teine veidi araks jäänud. Ta selgitab naisele, et leidis elu võtme ja see on väga kasulik mõte. Ta leiab, et poissi tuleb hakata teisiti kasvatama, tuleb kasvatada poiss suliks, et kui ükskord tema selle äri päranduseks saab, ta seda põhja ei lase minna, sest teab juba kõiki kavalaid nippe. Las ka varastab ja petab teisi inimesi nagu vanaisa seda tegi, siis saab edukaks. Las pojast saab peen suli!
Minu arvamus novellist

Minu arust tahtis autor selle looga öelda, et ega ausaks jäädes küll edukaks ei saa ja seda eriti tänapäeval. Kõik inimesed, kes midagi suurt saavutanud on, on seda teinud petmise ja kavalusega. Aus inimene laseb vaid end teistel ära kasutada ja on liiga hella südamega.
Mina ise arvan täpselt samuti, et ega ausalt töötades ära küll ei ole võimalik elada. Tähendab on, aga mida leidlikum ja petlikum sa oled, seda edukam ka. Vaadates kasvõi tänapäeval tööle saamist – igal pool valitseb onupojapoliitika. Tööle saavad töödejuhatajate sõbrad, tuttavad ja väljaspool konkurssi, vaatamata kas neil selleks ka haridust jagub. Võid ju pool elu rabada ja mitmekordse kõrghariduse saada, kuid ega see nüüdisajal midagi väärt küll ei ole. Ühesõnaga tuleb oma nutti kasutada ja omale kaardid kätte mängida, samal ajal teistele puhtahingelist mängides.
Üleüldse on Peet Vallaku novellid väga head, lugesin terve raamatu läbi, mis mul on ja kavatsen lugeda veel. Kõik need lood on väga õpetlikud ja üllatava püändiga ning mis kõige parem – ülimalt huvitavad. Soovitan kindlasti oma sõpradel ka neid lugeda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar