Prosper Mérimeé,
''Carmen''
Lugu algab sellega, kuidas
üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub
oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose.
Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate
asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don
Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don
Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka
lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja,
et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi.
Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha,
et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord
välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused
talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps.
Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik
magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu
kott, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja
läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss
tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees
pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta,
et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks
kotid sidunud, mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära
hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed
politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu.
Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud
teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed
hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi
tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta
ei tea don Josest midagi.
Peagi jõudis rännumees
linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega
veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis
Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla,
sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil
oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest
välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et
Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes
kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta
päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis
talle meenutusena minevikust, kuidas kõiges oli süüdi Carmen.
Don Jose meenutus algab
sellega, kui ta veel võimuesindaja oli. Kui aga Carmen oma
töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don
Jose ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui
nad olid tehasest välja jõudnud, hakkas Carmen keeles, mida teised
kaks meest ei osanud, don Josed paluma, et ta temal minna laseks.
Lõpuks annab don Jose Carmeni valedele järgi ning aitab ta
põgenema. Selle eest pannakse ta vangi, kust ta isegi Carmeni
saadetud viili abiga ei põgene, vaid istub oma aja ära. Vangist
välja saanud, asub ta Carmenit otsima, kuid teda on raske leida. Kui
ta on Carmeni leidnud kohtuvad nad korduvalt, kuid Carmeni püsimatus
ajab don Josed vihaseks ja armukadedaks. Don Jose langeb Carmeni
''ohvriks'' täielikult siis, kui Carmen teda paluma tuleb, et ta
teda ennast ja tema salakaubavedajaist sõpru üle piiri laseks. Don
Jose oli Carmenisse armunud ning täidab ta soovi, ka ise
salakaubavedajaks hakates. Nüüd, kui don Jose oli täieõiguslik
salakaubavedaja, pidi ta ka salakaubavedaja moodi elama, ennast
pidevalt varjates. Koos paari teise salakaubavedaja, kaasa arvatud
Carmeni ''abikaasaga'', peatuvad nad linnast kaugemal, kuhu Carmen
neile sõnumeid saadab, kuna ja millal saab tema võrgutatud rikkaid
mehi rüüstama tulla. Üsna pea lähevad don Jose ja Carmeni nn
abikaasa tülli ning don Jose tapab ta. Armukadedus on don Jose
hullumise äärele ajanud. Carmen oli talle ustav väga lühikest
aega, samas, kui don Jose teda igal sammul jumaldas ja tema nimel
kõigeks valmis oli. Mõne aja möödudes armub Carmen
härjavõitlejasse. Ta lahkub pidevalt don Jose juurest, et teda
vaatama minna, tuues ettekäändeks mustlasasjade ajamise. Kui don
Jose teda ühel päeval jälitab ja näeb, kuidas ta härjavõitlejaga
flirdib (härjavõitleja tõi Carmenile härja küljest lindi, mis
tähendas tollel ajal armastusavaldust südamedaamile), viib ta
Carmeni linnast kaugemale ning küsib tema käest, kas ta armastab
teda ja kas ta jääb temaga kokku. Carmen vastab kangekaelselt, et
ta ei armasta don Josed enam ning ei taha temaga enam koos olla. Don
Jose on löödud ning vihane. Ta ähvardab Carmeni tappa, kui ta
temaga koos ei ole. Carmen vihastub, viskab don Jose kingitud sõrmuse
põõsastesse ning karjub ei. Don Jose pussitab Carmenit, ning Carmen
langeb surnult maha. Don Jose istub sügavais mõtteis olles veel
Carmeni laiba juures ning siis matab ta maha. See tehtud, läheb ta
esimesse politseijaoskonda ning annab ennast üles.
