Teose "Kalevipoeg" põhjalik kokkuvõte

„Kalevipoeg“

Sisukokkuvõte

Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane – Kalevipoeg.

Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.

Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole.

Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama.

Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama.

Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa

jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi.

Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima.

Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja nad põrkasid Alevipoja ja Kalevipojaga kokku. Kuna vetevaim ei jõudnud üksinda varandust kanda, pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle.

Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu.

Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes.

Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks sorts tuli talle ligi ja võttis ta mõõga. Mõõk kukkus Kääpa jõkke. Kalevipoeg hakkas ärgates oma mõõka otsima. Leides ei saanud ta enam seda kätte ja ütles talle, et kui keegi, kes teda ennem kandnud, veest läbi läheb, murraks ta tema jalad.

Pärast hakkas Kalevipoeg laudadega kodu poole tagasi astuma. Teel

kohtas ta jälle sortse, kuis seegi kord oli Kalevipoeg vägevam. Peale sellist päeva oli Kalevipoeg väga väsinud ja heitis magama.

Seekord hiilis tema juurde Peipsi sorts ja köitis Kalevipoja unerohtudega pikka unne. Kalevipoeg nägi und, kuidas seitse seppa mõõka taovad ja Soome sepa poeg astub ligi ja ütlen neile, et pole mõtet, Kalevipoeg tapab teid niikuinii. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles.

Ta pidi uuesti Peipsi taha minema, sest ta oli enamus laudu sortside vastu puruks löönud. Et oleks lihtsam, hakkas ta üle järve silda ehitama. Tugev torm lõhkus silla ja ta pidi läbi vee minema.

Koduteel märkas ta suitsu. Uurides avastas, et kolm meest keetsid ühes koopas leent. Nende käest tahtis ta teada, kus peremehe koda asub. Sai juhatuse kätte ja asus teele. Lõpuks jõudis ta koopasse, kus oli uks, millest oli kuulda piigade laulu. Neiud tundsid Kalevipoega vanadest juttudest ja nad pidasid lõbusat pidu.

Teisel päeval näitasid piigad Kalevipojale maja. Rauast tuba oli Sarvik-Taadi tuba, vasest tuba oli tema tütarlaste töötuba, hõbe tuba oli tema igapäevatuba ja kullast tuba oli pidupäeva paigake. Lõpuks jõudsid nad õue, kus muru asemel oli raha. Tüdrukud ei teadnud kus Sarvik-Taat ise oli ja pidid minema peremeest teenima. Kalevipoeg lubas nad sealt päästa ning jäi Sarvik-Taati ootama.

Kui viimane kohale jõudis, asusid nad võitlema. Kalevipoeg võitis ja võttis koduteele kaasa mõõga, kullakotid, piigad ja imekübara, mille ta maa peale jõudes tulle viskas. Varsti tõttas talle järele Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga.

Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks „Lennuk“.

Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks. Ta aitas neid neelukohtades oma kavalusega. Ta keelas neil minna Sädemete saarele kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu.

Mindigi natukeseks saarele kuid ära minnes jäi Kannupoiss saare teise otsa parema elu peale. Kalevipoeg tahtis ka teada, miks seal nii hea on ja saatis oma käsilased vaatama, ülejäänud jäid magama. Neid äratas Hiiglaneitsi, kes pani mehed põlle sisse ja viis koju. Kodus proovis Hiiglataat nende kavalust ja palus tütrel nad tagasi viia. Neiu viis nad hõbelaeva ning nad sõitsid aina põhjapoole kuni kolmanda rannani. Seal kohtasid nad koerataolisi olendeid, kellega Kalevipoeg võitles kuni Uku palus järgi jätta. Seejärel purjetas Kalevipoeg koju tagasi.

Kodus oli rahulik kuni võõraste vägede ilmumiseni. Kalevipoeg, Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast.

Järgmisel hommikul oli härjapõlvlane kadunud ja ümbrus oli hoopis teistsugune kui õhtul. See oli nagu põrgu eeskoda, kuhu Kalevipoeg minna tahtis. Põrguteel tuli tal ette palju takistusi, millest sai ta mööda kuldkellukest kõlistades. Sarvik-Taat saatis talle oma sõjamehed vastu kui vaenlasele, kes põrgurahu rikub. Ühel sillal nad kohtusidki. Sarvik-Taat saatis Kalevipojale vastu aina uusi väehulki, kuid Kalevipoeg oli kõigist tunduvalt võimsam.

Kui ta oli natuke hinge tõmmanud astus ta põrguväravate ette, et neid maha lüüa. Sai sellega hakkama ja läks kohe maja ust lammutama. Sai sellegagi hakkama ja nägi kambris Linda varju, kes õpetas, mida edasi teha. Siis kohtas ta põrgu vanaeite. Kambrist leidis Kalevipoeg veel ühe ukse, sealt tormasid võitlusesse Sarvik-Taadi kõige kangemad sõdalased. Nemadki ei olnud Kalevipojale õiged vastased ja sarvik-Taat astus ise Kalevipojaga võitlusesse. Kalevipoeg aheldas Sarvik-Taadi kaljuseina külge ja võitis. Preemiaks võttis Kalevipoeg kullakotte ja rändas maa peale tagasi.

Alevipoeg oli teda juba kaua oodanud ning paar päeva nad puhkasid, kolmandal läksid koju. Mõne aja pärast korraldas Kalevipoeg peo, mille käigus lasi ta viia Varraku laeva peale kinni, kuna ta tahtis raudkaantega tarkuseraamatut.

Peale pikki rahupäevi tõid kullerid Kalevipojale teate uuest sõjast. Kalevipoeg kutsus kõik mehed kokku, et vastu minna. Sõda kestis kuni

vaenlaste põgenemiseni. Sõjas langenud tuli maha matta ja ellujäänute haavu ravida. Järgmisel päeval jõudsid nad Võhandu jõe äärde, millest ehitati üle sild. Teisel kaldal pääses lahti uus sõda. Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni.

Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus.

Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna.

Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri.

Taevas tahtis Vanaisa teda tööle panna ja ta pani ta põrgu väravat valvama, öeldes, et ta kaljule rusikaga raksataks. Seda tehes jäi ta käsi kalju külge kinni ja ta pidi valvama, et Sarvik-Taat põrgust välja ei pääseks. Kui meie maa müdiseb ja meri vahutab siis püüab arvatavasti Kalevipoeg oma kätt vabaks saada.

Mulle see raamat ei meeldinud. Iga lehekülje lõppedes vaatasin palju veel lõpuni jäänud on. Kalevipoeg nagu ei olekski muud teinud kui ainult nelja asja. Nendeks olid magamine, ärkamine, võitlemine ja teele minemine või teel olemine. Kippus tüütavaks. Selle, kui eepose mõte on vist, et meie rahvas on läbi aegade olnud väga tugev ja kaval. No mulle jäi küll mulje, et me oleme väga laisad ja ahned.

Tegelased:

Kalevipoeg – tema vennad

Alevipoeg

Sulevipoeg

Olevipoeg

Kannupoiss

Linda

Kalev

Soome tuuslar (tuuletark)

Saarepiiga

Saaretaat

Sarvik-Taat

Soome sepp – tema pojad

Kullerid

Paharetid

Jumal Uku

Vetevaim – tema vennad

Ilmaneitsi

Sortsid

Kolm mehikest

Kolm piigat

Vana Tühi

Kanged mehed Turjamaalt

Sõnatargad Soomemaalt

Hiiglaneitsi

Hiiglataat

Raudmehed

Lapu tark Varrak

Veider vanamoor

Härjapõlvlane

Põrgu vanaeit

Võõrad väed