August Kitzberg
„Kauka jumal“
o
Kritzberg
kui dramaturg
Küpsesse
loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti
kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks „Kauka
jumal“, „Tuulte pöörises“ ja „Libahunt“. Need teosed kuuluvad ka eesti
draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte
ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all.
Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning
ametnikuna. Kui ta 1920. aastal kirikupensioni hakkas saama, loobus ta
ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel
1855-1927.
o
Teose
žanrimääraja
Näidend
„Kauka jumal“ on draama, sest seal on ühendatud tragöödia ja komöödia. See
käsitleb elulisi teemasid ning pühendub inimeste psühholoogiale ja käitumisele.
Üldiselt on „Kauka jumalal“ tõsine sisu ja see käsitleb keerulist konflikti.
o
Keskne
probleem
Peamiseks
probleemiks selles näidendis oli kibestunud, ahne ja pahura taluperemehe, kes
oli ühtlasi ka isa ning abikaasa, tujud ja iseloom. Kuigi tema lapsed ja naine
armastasid teda väga, ei andnud too neile oma toetust. Ta ei kiitnud heaks
midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud
oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale. Peale iseenda hoolis ta ainult
rahast. Tema naine, kes oli tema kõrval ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude
pärast meeleheitel. Kuigi ta üritas oma mehe pilli järgi olla, ei lubanud tema
süda oma lastele haiget teha, ta otsustas neid toetada ning oma abikaasat ümber
veenda. See tal muidugi ei õnnestunud. Lapsed, kes nii väga vajasid oma isa
õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid tegema
äärmuslikke tegusid mis ei lõppenud hästi.
o
Oma
arvamus
Mina pean
sellist probleemi üsna tõsiseks. Kuna lastele on alati nende vanemad ning nende
vanemate arvamused kõige tähtsamad, siis on täiesti mõistetav miks nad nii väga
oma isalt õnnistust nõudsid .Iga isa peaks oma lapsi toetama, aitama ning
mõistma. Ainus mida Märt mõistis oli see, et tal oli palju raha ning rohkemat
tal vaja polnudki. See jutt õpetab meile seda, et rahaga ei saa osta ei õnne,
ega armastust.
